Tagasi

 

Vivat!

 


Heino Ross 75

 

15. oktoobril saab 75aastaseks üks TPI /TTÜ legendaarseimaid mehi – Heino Ross, mees, keda enamus meist mäletab Mäiduna…

Heino Ross sündis 1929. a Virumaal Rakvere vallas Karitsa külas. Kooliteed alustas ta Kadrina algkoolis. Keskkooli lõpetas kuldmedaliga 1948. aastal Tartus. Samal aastal astus Tallinna Polütehnilisse Instituuti, mille lõpetas 1953. aastal elektriinseneri diplomiga erialal. Pärast aspirantuuri lõpetamist Leningradis suunati ta 1957 tööle TPIsse elektrijaamade, -võrkude ja –süsteemide kateedri assistendiks. Pärast kandidaadiväitekirja kaitsmist 1959. a määrati Heino Ross teoreetilise ja üldelektrotehnika kateedri vanemõpetajaks, ning peatselt viidi ta üle vastloodud automaatika ja telemehaanika kateedrisse. 1. sept. 1960 a. määrati Heino Ross dotsendi ametikohale samas kateedris ja sellel kohal ta töötas kuni pensionile minekuni 1996 aastal.

Õppejõuna oli Heino Ross erakordselt populaarne ja lugupeetud nii kolleegide kui ka üliõpilaste seas. Tema erialaks kujunes põhiliselt magnetoonika, mille erinevaid kursusi ta luges kõigi aastate jooksul. Ta ise meenutab, et talle meeldis väga õppetöö, eriti suhtlemine üliõpilastega. “Püüdsime “Eesti värki” üleval hoida ja vahel tuli endalegi hirm peale…Aeg oli ju niisugune”.

Rõõmuga meenutab Mäidu 60. algusaastaid, kui tema ja kolleegid suure entusiasmiga rajasid automaatika kateedrit. Need olid tema arvates kõige ilusamad aastad, kus kujunes välja unikaalne kollektiiv – sõbralik, töökas ja alati väljas “Eesti asja” eest. Neil aastail pandi alus – muidugi juubilari eestvedamisel - tänaseni püsivale traditsioonile korraldada igaaastaseid automaatikapäevi, mis ühendavad eriala tudengeid ja vilistlasi.

Soojalt räägib juubilar ka õhtuse teaduskonna väljaarendamisest. Töötas ta ju selle teaduskonna dekanaadis tervelt 33 aastat ja valiti 7(!) korral õhtuse teaduskonna dekaaniks. “Lõime tudengile hea keskkonna. Tudeng ei kartnud tulla dekanaati” ütleb juubilar.

Eriline koht juubilari tegevuses on nn “dekaanide maffial”, mille eestvedajaks ta oli. See mitteformaalne dekaanide/prodekaanide ühendus mängis tolleaegse TPI elus üpris olulist rolli, mõjutades ka instituudi juhtkonna tööd.

Paneb tõsiselt imestama selle esmapilgul tagasihoidliku dotsendi tegelik haare. Lisaks ülalmainitule oli ta 4 õppeaasta jooksul TTÜ nõukogu juhataja.

Lausa omaette peatüki Heino Rossi elus moodustab tema tegevus Eesti Meestelaulu Seltsi loojana, ta oli üks selle asutajatest ja esimene esimees 1988-1996. Tema juhtimisel saavutas selts Eesti ühiskonnas väärika koha. Tema ajal algatas selts mitu tänaseni kestvat traditsiooni: Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise piduliku lipuheiskamisega Pika Hermani torni ja emadepäeva tähistamise piduliku kontserdiga Estonia kontserdisaalis. Heino Ross on EMLSi ja TTÜ Akadeemilise Meeskoori auliige ning Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoori aupresident.

Juubilari on palju kiidetud ja ka autasustatud nii nõukogude perioodil kui ka Eesti Vabariigi poolt. Märgime vaid ENSV teenelise haridustöötaja aunimetust ja EV Valgetähe III klassi ordenit, mille andis üle president Lennart Meri isiklikult.

“Ülikoolis töötamine oli tõepoolest tore aeg” – meenutab juubilar ja lisab: “mul ei olnud vaenlasi! Sest ma kunagi ei saanud aru, et ma olin keegi…Ma olin pisike putukas. Ma pole kunagi häält tõstnud”.

Juubilariga vestles ja vanu dokumendikaustu sirvis tema kauaaegne kolleeg kateedris ja dekaanide maffias Arno Annus.