Kopli 101 -- TTÜ peahoone 1932-1964, praegu tuntud kui majandusteaduskonna hoone, kus asuvad veel konstrueerimistehnoloogia osakond, arhiiv ja majandusteaduskonna raamatukogu.

Vene-Balti Laevaehitustehase haldushoone valmis 1915. Aastal (aadress: Vene-Balti asundus nr 16).

Juba 1922. Aastal soovitati endist Vene-Balti Laevaehitustehase Haldushoonet meie eelkäijale Tallinna Tehnikumile (TT). Tehnikumi juhtkond lükkas pakkumise tagasi, kuna lootis optimistlikult võimalusele ehitada omale sobivad hooned. 10 aastat hiljem, 1932. Aastal, olles äärmises ruumikitsikuses, kolis TT Koplisse. Hoones tehti olulisi ümberehitustöid.

1936. a 15. Septembril avati TT baasil Tallinna Tehnikaülikool ning siia said ruumid rektoraat, ehitusosakond, mehaanika ja mehaanilise tehnoloogia osakond, kantselei ja raamatukogu.


TTÜ keemiahoone 1936-1965. Kopli Kinnisvaravalitsuse haldushoonesse Bekkeri 1 (praegu Marati 4) paigutati 1936. a keemiaosakond, kõik keemialaborid ja õlikivide uurimise labor. Keemiahoone oli keemiateaduskonna koduks kuni IV korpuse valmimiseni Mustamäel.


TTÜ keemilise tehnoloogia hoone 1936. Aastast, endine laevaehitustehase haigla aadressiga Vene-Balti asundus nr 18. Praegu TTÜ VIII korpus, Kaevuri 1, kus asuvad füüsikalise keemia õppetool ja pooljuhtmaterjalide tehnoloogia õppetool.


1933. aastal kolis TT soojusjõulabor, mis oli seni paiknenud Sadamatehaste ruumidesse, Koplisse. Hoone on rekonstrueeritud ja siin töötab praegu soojustehnika instituut, ning autokateedri järglane autotehnika õppetool, Kopli 116.

Kopli piltidele lisaks

TTÜ avamine 1936. Aastal andis Eesti Vabariigi valitsusele tõuke unarusse jäänud Kopli linnaosa ümberkujundamisele. Bekkeri piirkond oli kavas välja ehitada aedlinnana ja suurem osa Vene-Balti asundusest parklinnana. Suurt rõhku oli planeerimiskavades pandud haljastusele. Keskseks teljeks Kopli linnajaos oli mõeldud Tehnikaülikooli ette suunduv kilomeetripikkune, lai ja esinduslik puiestee. Nähti ette jätta puutumata metsa-alal, rajada parke, spordi- ja mänguväljakuid. Nende töödega alustati 1937. Aastal. 1940. aastaks oli istutatud üle 60 000 puu ja põõsa. Paljud õppejõud ja üliõpilased asusid elama Vene-Balti, samuti Bekkeri asundusse, kus leidus endise laevaehitustehase teenistujatest tühjaks jäänud kahe- kuni neljatoalisi kortereid. Kopli pargi ümbrust kutsuti tollal rahvasuus Professorite külaks. Oma vaimsusega mõjutasid õppejõud siinset olustikku. Kopli kultuurielu keskuseks hakkas kujunema 1937. Aasta septembrikuus avatud Kopli uus Rahvamaja. Selle kolmandal korrusel olid üliõpilaskonna edustuse ja korporatsioonide ruumid, koosolekusaal ja lugemistuba. 30nd aastad Koplis oli väga lühike, ent sisukas aeg TTÜ ajaloos.

Imbi Kaasik