In memoriam

Harri Käär

Eesti energeetikuid ja eriti soojustehnikuid tabas 20. aprillil korvamatu kaotus. Raske haigus viis meie hulgast unustamatu kolleegi tehnikadoktori, professori, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemiku Harri Kääri.

Harri Käär sündis 1. juulil 1944. a hiidlaste perekonnas. Oma haridustee alguse läbis ta endises ja praeguses Tallinna Westholmi Gümnaasiumis. Peale kooli unistas ta meremehe haridusest, kuid mitmetel tollele ajale iseloomulikel põhjustel sattus ta hoopis Tallinna Polütehnilise Instituudi soojusenergeetika erialale, kust peale teise kursuse lõpetamist viis tema rahutu hing ta õpinguid jätkama Moskva Energeetika Instituuti, mille lõpetas 1968. a. Edukas õppetöö ühes maailmatasemel kõrgkoolis avas talle võimaluse seal jätkata aspirantuuris ning 1971. a saabus Eestisse kõrge kvalifikatsiooniga soojusfüüsika spetsialist, kes asus TPI soojusenergeetika kateedris tulevasi soojusenergeetika insenere koolitama ja soojusfüüsika-alaseid uuringuid teostama.

Harri Kääri tulek TPI soojusenergeetika kateedrisse seondub mitme meil varem tundmatu uurimisvaldkonna ilmumisega siia. Tänu tema laiale teadusalasele silmaringile ja headele sidemetele Moskva teadlastega võttis soojusenergeetika kateeder osa üle-kriitiliste parameetritega aurukatelde torudes toimuvate protsesside uurimisest, mille tulemusena H. Kääri osalusel ilmus 1983. a Moskvas teaduslik monograafia.

Nimetatud uuringute baasil oli H. Kääril võimalus oma stazheerimisel Belgradis Tuumauuringute Instituudis 1979. a käivitada soojusülekande uuringud ülekriitiliste parameetritega keskkonnaga täidetud poorses materjalis.

Teine suuremahuline uurimistöö, mida juhendas H. Käär, oli seotud kõrgtemperatuuriliste gaasjahutusega tuumareaktorite (kõrgtehnoloogia tuumaenergeetikas) utilisatsioonkatelde pindade saastumise ja selle ohjeldamise võimaluste uurimisega. Töö oli küllaltki unikaalne ning selle täielikku lõpuniviimist takistasid Tšernobõli avarii ning NSVL lagunemine.

Viimati mainitud temaatikast koorus välja pudedate mitteseotud sadestiste akustiliste puhastusseadmetega eemaldamise võimaluste uurimine põlevkivikatelde järelküttepindadelt ning masuudikatelde ökonomaiseritelt. Meetodi variant, kus akustiliste võngete tekitamine ja pindade mõjutamine toimub seadme töökeskkonnaga, on H. Kääri poolt patenteeritud.

Katelde sisemiste raudoksiidsadestiste omaduste, pudedate sadestiste mõju soojusülekandele ning nende eemaldamise võimaluste analüüs olid ühendatud H. Kääri doktoridissertatsiooni, mille ta edukalt kaitses Leedu TA Energeetika Füüsikalis-Tehniliste Probleemide Instituudi kaitsmisnõukogu ees 1991. a märtsis. Tehnikadoktori teaduskraad võimaldas H. Kääri valida professori-tööstusliku soojustehnika õppetooli juhataja kohale TTÜ soojustehnika instituudis.

H. Kääri aastane teaduslik komandeering Kanadasse Toronto Ülikooli 1992/93. õppeaastal tõi soojustehnika instituudile hulgaliselt uusi teaduskontakte ja mitu uut uurimisteemat, millest osa lülitati Euroopa Liidu teadusuuringute programmi JOULE II.

H.Kääri teadusalane aktiivsus ning tema tuntus tehnikateadlaste hulgas viis selleni, et 1994. a kevadel valiti ta Eesti Energeetika Instituudi (EEI) direktoriks ning sama aasta lõpul ka Eesti TA akadeemikuks. Ühtlasi jätkas ta TTÜ professorina tulevaste soojustehnika inseneride koolitamist, magistrantide ning uurimistööde juhendamist soojustehnika instituudis.

Eesti TA akadeemikuna ja EEI direktorina lisandus palju teadus-organisatoorset tegevust, mille seast võiks nimetada Soome-Eesti ühise Energeetika töörühma Eesti-poolse juhi ametit. Energeetikanõukogu esimehe ametiposti ning mitmeid Balti mere regiooni koordinatsiooninõukogusid, Balti I ja II Soojusülekande konverentsi organiseerijana ning Balti gaasi- ja elektriringi kavandamise ühe initsiaatorina.

H. Kääri teaduslik-pedagoogilist tegevust jäävad meenutama sadakond teaduslikku publikatsiooni ja teadustöö aruannet, mille iseloomulikuks jooneks on käsitletava materjali sügav analüüs ja alati põhjalik ülevaade vastavast kirjandusest. H. Käärile kuulus äärmiselt mahukas süstematiseeritud kogu üle maailma teaduskirjanduses ilmunud soojusfüüsikaalaste artiklite koopiatest, mis kujutab endast omaette väärtust.

H. Käär oli sõprade ja kolleegide poolt hinnatud kui laialdase silmaringiga, erudeeritud, hea hiidlasliku huumorisoonega ja sõnapidaja, kes alati täpselt täitis oma lubadused.

Mälestus heast sõbrast ja kolleegist Harri Käärist jääb kauaks meie südameisse.

Kolleegid soojustehnika instituudist