In memoriam - Adolf Gustav Parts

1.04.1904 - 18.02.1996.

Tallinna on jõudnud teade, et 18. veebruaril suri Austraalias 92. eluaastal Eesti silmapaistvamaid füsikokeemikuid professor Adolf Gustav Parts, Tallinna Tehnikaülikooli füüsikalise keemia õppetooli rajaja, prorektor aastail 1940-1943.

Adolf G. Parts oli sündinud 4. aprillil 1904. aastal Pärnumaal. Tartu Poeglaste Gümnaasiumi lõpetamise järel asus ta 1922. a. õppima Tartu Ülikooli ja lõpetas keemiaosakonna 1925. aastal. Magistrikraadi tehnilises keemias omandas ta samas 1926. aastal. Magistritöö oli "Lihtsamate sekundaarsete ja tertsiaarsete amiidide sünteesi uurimine". Amiidide omadustest ja põlemissoojustest olid ka esimesed A.Partsi Saksamaal ilmunud publikatsioonid. 25 aastaselt 1929. aastal kaitses A.Parts Tartus doktoritöö teemal "Neutraalsoolade mõjust ioonreaktsioonide kiirusele".

1931 aastail tegeles A.Parts koos L.Tiganikuga Tartu Ülikoolis orgaaniliste ühendite dipoolmomentide määramisega. Need tunnistati autoriteetsete teadlaste (P.Debye jt.) poolt igati usaldusväärseiks ja leidsid koha käsiraamatuis.

1931. aastal komandeeriti A.Parts Göttingeni Ülikooli, kus ta ühe aasta vältel töötas tuntud füsikokeemiku Arnold Euckeni juures ja mõõtis rea süsivesinike molaarseid soojusmahtuvusi. Katseandmete tõlgendamisel rakendas ta esimese eesti teadlasena kvantmehaanikat.

1933. aastal töötas A.Parts Madriidis Rahvuslikus Füüsika ja Keemia Instituudis professor Enrique Moles'i laboratooriumis orgaaniliste ühendite dipoolmomentide määramise ja arvutamisega. Madriidis avaldas A.Parts koos matemaatik Arnold Tudebergiga töö, milles oli analüüsitud võnkliikumist süsiniku ja hapniku vahelises sidemes ning sellest tingitud muutuvat dipoolmomenti süsihappegaasi molekulis.

1936. aastal toodi keemikute ettevalmistamine Tartust vastloodud Tallinna Tehnikaülikooli. Rektor P.Kogerman kutsus loodava füüsikalise keemia laboratooriumi juhatajaks 32 aastase A.Partsi, kes asus tööle algul erakorralise, 1939. aastast korralise professorina. A.Parts asus aktiivselt korraldama uue õppeasutuse tööd, ta oli ülikooli nõukogu liige. Palju energiat kulus kaasaegsel tasemel füüsikalise keemia laboratooriumi sisustamisele, milleks TTÜ eelarvest eraldati 80 000 krooni. Laboratoorium sai oma käsutusse keemiahoone (praegune raudteetehnikum Marati tänaval) I korruse 15 tööruumi ja seal algas õppetöö 1. septembril 1937. aastal.

Üliõpilaste ja töökaaslaste mälestustes oli A.Parts mitte ainult viljakas teadlane, vaid ka suurepärane lektor. Ta luges füüsikalise ja kolloidkeemia põhikursusi, valikkursusi (gaasreaktsioonide tasakaal, tehniline elektrokeemia, termodünaamika, aatomid ja molekulid jt) ja 1940/41. õppeaastal ka esimesena Eestis kvantkeemia kursust.

1938. aastal töötas A.Parts Rockefelleri Stipendiaadina USAs Cold Spring Harboris professor R.Fricke juures, kus määras amiinhappe lahuste elektrijuhtivust ja dielektrilisi konstante.

Tallinna Tehnikaülikoolis kaitsesid A Partsi juhendamisel valminud magistritöid ioonreaktsioonide kineetikast 1940. aastal Erika Talts, dielektriliste konstantide määramisest 1943. a. Voldemar Kirss.

1943. aasta sügisel kuulnud arreteerimisohust saksa salaluure ohvitserilt, põgenes A. Parts Soome kaudu Rootsi, kuhu hiljem järgnes ka perekond.

Paguluses töötas A.Parts keemikuna mitmes ettevõttes. 1946. aastal valiti A.Parts Ankara Türgi Ülikooli esimeseks füüsikalise keemia professoriks. Füüsikalise keemia kursust luges A.Parts saksa keeles, juhendas mitut keemiadoktori kraadi taotlejat ja kirjutas füüsikalise keemia õpiku, mille saksakeelse käsikirja tõlkis dots S.Aybar türgi keelde. Õpik ilmus 1952. aastal ja oli esimene Türgis. A.Parts meenutas ise ühes kirjas: "Türgis avanes võimalus füüsikalise keemia alal alusmüür rajada."

Kuigi töö Türgis meeldis, ei soovinud Partsid vastu võtta Türgi kodakondsust ja lahkusid 1951. a. kevadel Austraaliasse. Sidemed Türgiga säilisid ja hiljem on ta kahel korral 1963/64 ja 1967/68 olnud seal külalisprofessoriks. 1984. aastal nimetati üks konverentsisaal Ankara ülikoolis "Adolf Partsi nimeliseks seminariruumiks" autahvliga, millel on sõnad "Hinnatud teadlasele Adolf Partsile austuse, armastuse ja tänuga füüsikalise keemia teadusharu". President Lennart Mere Türgi visiidi ajal 1993. aasta detsembris kohtus akadeemik M.Veiderma minister Inönüga, kes meenutas suure lugupidamisega A.Partsi kvantkeemia seminare.

Austraalias töötas A.Parts esialgu uurijana söekeemia alal. 1955. aastal sai A.Parts Austraalia kodakondsuse, misjärel avanes tal võimalus töötada füüsikalise keemia lektorina ja professorina Sidney ülikoolis. Vahepeal tegi ta aasta 1962-63 teadustööd USAs Põhja-Carolinas, kus organiseeris polümeeride elektriliste omaduste uurimislaboratooriumi. Kui jõudis kätte seadusega määratud vanusepiir, lõpetas A. Parts 1. jaanuaril 1970 töö Sidney ülikoolis. Osalise koormusega töötas ta külalisprofessorina Macquarie ülikoolis 1978. aastani, mil haiguse tõttu tööst loobus.

A. Partsi peamine uurimisvaldkond Austraalias oli polümeeride keemia, millisel alal on ta koos kaastöötajatega avaldanud rahvusvahelistes ajakirjades üle 25 artikli. Neis töödes on arendatud emulsioonpolümerisatsioonimehanismi käsitlust, arvukad tööd on pühendatud polümerisatsiooniprotsesside kineetikale. Oma viimastes töödes siirdus A.Parts uuele alale - mikroemulsioonide uurimisele. Kõigis neis töödes jäi ta truuks füüsikaliskeemilisele meetodile.

P.Kogermani kõrval oli A.Parts esimesi eesti keemikuid, kes teadlasena pälvis rahvusvahelise tunnustuse. Tema tööde bibliograafia on ilmunud sellises tuntud väljaandes nagu Poggendorfi Bibliograafiline Leksikon (Leipzig,1977). Ta oli Eesti Keemikute Seltsi esimees, paljude keemiaseltside (Saksa, Ameerika, Inglise jne) liige.Akadeemiliselt kuulus A. Parts Eesti Üliõpilaste Seltsi.

Tuleb öelda, et A.Parts tundis elu lõpuni huvi Tallinna Tehnikaülikooli arengu vastu.1971. aastal saatis ta oma kaastöötaja Erika Taltsi kaudu Tehnikaülikooli muuseumile üleandmiseks oma Curriculum Vitae ja avaldatud teaduslike tööde nimekirja.

A. Parts oli tööle andunud teadlane. Vaatamata sellele, et tal tuli korduvalt vahetada töö ja elukohta, tegeles ta pidevalt uurimistööga.

1969. aastal Sidney Eesti Majas Tartu Ülikooli aastapäeva puhul peetud kõnes kirjeldas A. Parts kolme ülikoolist võrsunud rahvusvahelist tunnustust pälvinud teadlase (keemik Nikolas Kingi, geoloog Armin Öpiku ja astronoom Ernst Öpiku) elutööd. A. Parts ütles: "...olen püüdnud näidata, et teadus pole ainult üksikute suurrahvaste ainuomand. Tõsine teadus ületab alati rahvuspiirid ja leiab tunnustust. Kõik need kolm on olnud ja jäänud eestlasteks, kõikides olukordades, kõikides raskustes ja võõrsil; teinud au oma rahvusele ja oma ülikoolile. Sooviksin kõigest südamest, et meie noortele ... oleksid eeskujuks kõik eesti mehed ja naised, ... kes on püüdnud vaimsete väärtuste poole, kes on püüdnud arendada kõiki oma sünnil kaasasaadud võimeid viimse võimaluseni, teades, et sellega saavutavad nad oma elumõtte.

Tartu Ülikool säilitas oma kuulsuse, mis tal sajandeid olnud, tänu sellele idealismile, mida nii õppijad kui õpetajad temas edasi kandsid. Sooviksin, et seda idealismi meie kõik jõuaksime säilitada või uuesti leida, kuigi tänapäeva materialistlik maailm seda ei tunnusta - nii leiaksime meie ka oma elu lõpliku mõtte.

Seda ideed järgis A.Parts tegelikult ka oma elutöös ja jättis meile suure eeskuju.

Füüsikalise keemia õppetool mõtleb tänutundega oma rajajale ja ühineb leinas A.Partsi tütre ja poja perekondadega ning A.Partsi õpilastega mitmel maal.

Füüsikalise keemia õppetooli nimel
Maie Raukas