RIIGI INFOSÜSTEEMID 3-03
Uue asutuse nimi – Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (RISAK; Keskus) –
viitab, et tegemist on organisatsiooniga, kus tegeldakse riigi IT arendamisega,
rõhuga nime viimasel sõnal.
RISAK’i põhimäärus ütleb: „Keskuse tegevuse eesmärgiks on riigi infosüsteemide
koordineeritud arengu tagamine.“
Samas pole RISAK’i eesmärk tegelda mitte ainult riigiasutuste, vaid terve
riigi IT arenguga. Ühtse, nn. e-riigi toimimiseks peavad olema virtuaalselt
ühendatud nii kodanikud, avalik sektor kui erasektor.
RISAK’i loomine on tingitud arusaamast, et riik vajab IT alal rohkem keskset
koordinatsiooni. Me vajame asutust, mille tegevuse eesmärk oleks kogu riigi
IT areng, mitte pelgalt mõne ministeeriumi või ametkonna infotehnoloogiline
arendamine. „Rohkem riiki“ on praeguse aja hüüdlause IT edendamisel. Oleme
ju olukorras, kus infosüsteemide edendamine toimub tihtipeale peamiselt
ühe ametkonna või organisatsiooni keskselt, üldisest kontekstist eraldi,
vaid oma ministeeriumi, oma asutuse huve ja ülesandeid arvestades.
Taoline tegutsemine viib enamasti ressursside ebaotstarbekale kasutamisele,
paralleelsete andmete kogumisele, keeruliselt ühildatavate süsteemide loomisele.
Oleme jõudnud arengufaasi, kus eeskätt peaks arvestama riiklikku tervikkontseptsiooni.
Valdavaks peaks saama arusaam, et riik tervikuna on temale kuuluvate registrite,
andmebaaside omanik. Tuleb üle saada praktikast, kus iga ametkond eraldi
käitub selle omanikuna.
Erasektoris on isegi sellised kõvad konkurendid nagu pangad suutnud ressursi
kokkuhoiu ja parema teenuse pakkumise eesmärgil korraldada tõhusat koostööd.
Selle näiteks on kaardikeskus ja hiljem koos telefonifirmadega loodud sertifitseerimiskeskus.
Pankade IT-juhid on koguni väljendanud irooniast kantud seisukohti, et
avalikus sektoris on raha ilmselt liiast ning see loobki eeldused sedavõrd
ressursse raiskavaks ja koordineerimatuks tegevuseks, kusjuures ressursina
ei käsitleta siin mitte ainult raha, vaid ka aega, tulemusega saavutatavat
rahulolu ja muid ühiskonnale tähtsaid, kuid keerulisemalt mõõdetavaid väärtuseid.
RISAK’ist tuleb arendada asutus, mis peab tulevikus olema võimeline hoomama
riigi infosüsteemi arengut ning tegema ettepanekuid selle täiustamiseks
ja efektiivsemaks korraldamiseks, samuti osalema infosüsteemide arendamisega
seotud poliitikate, strateegiate, arengukavade, sihtprogrammide, eelarvete
ja õigusaktide väljatöötamisel. Sellised ambitsioonid eeldavad mõistetavalt
seda, et RISAK’isse peab koonduma kõrge professionaalsusega meeskond.
Üheks RISAK’i tegevusvaldkonnaks kujuneb riigihangete, sh. infotehnoloogiaalaste
riigihangete korraldamine. Kavandatud on e-hangete süsteemi väljaarendamine
ning riiklike IT-hangete korralduse tugevam tsentraliseerimine. Esimese
sammuna selles suunas on plaanis tsentraliseerida ja anda RISAK’i korraldada
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning tema valitsemisala IT-hanked.
RISAK peab looma kompetentsi, et algatada, juhtida, käigus hoida ja arendada
üleriigilisi IT-alaseid projekte. Esimeseks sammuks selles suunas on käivitatud
kahe olulise ettevõtmise – X-tee ja e-Kodaniku projektide koordineerimise
üleandmine RISAK’ile.
Oluline on saavutada olukord, kus riigile kuuluvaid andmeid käsitletakse
ühtse andmeruumina, kust õigustatud huvi korral saavad andmeid nii eraisikust
kodanikud kui ka mingeid ülesandeid täitvad ametnikud. Selle andmeruumi
sisukorraks ja konkreetsete andmete juurde juhatavaks võtmeks peab kujunema
uutel printsiipidel ülesehitatav Andmekogude Riiklik Register (ARR).
Väga tähtis on uute IT-lahenduste võimalikult käepäraseks muutmine, nende
kasutamise lihtsustamine ning vastavate kasutamisharjumuste propageerimine.
RISAK peab siin käituma piltlikult öeldes misjonärina, kes levitab uusi
arusaamu ühiskonna kõikides kihtides.
Uue asutuse tööks jääb jätkuvalt senini hästi õnnestunud riigiasutuste
andmeside haldamine ja arendamine ning muude andmesideteenuste osutamine.
Alljärgnevalt kirjeldatakse mõningaid teenuseid ja tegemisi, mis iseloomustavad
RISAK’is tehtavat ja plaanis olevat.
Keskuse eelkäija, Eesti Informaatikakeskuse juurde asutati 1999. aastal
serveripark, mida tuntakse ka Riigivõrgukeskusena. Riigivõrgukeskus pakub
peamiselt riigi- ja omavalitsus- asutustele erinevaid infoteenuseid, mida
võiks laias laastus jaotada järgnevalt:
-
postiloendid
-
veebihosting
-
e-posti edasisuunamine
-
nimehosting.
Lisaks nimetatud suhteliselt standardsetele teenustele on võimalik Riigivõrgukeskuse
serverites tööle seada spetsiaalseid teenusekeskkondi. Näideteks sellistest
süsteemidest on otsedemokraatia portaal TOM, riigi- ja omavalitsusasutuste
avalik dokumendihaldus, ID-kaardiga seotud @eesti.ee postisüsteem ja
suuremad ning kiiresti arenevad projektid nagu
-
X-tee ja
-
e-Kodaniku projekti esimene etapp ehk KIT – kodaniku IT.
Suhteliselt iseseisva üksuse moodustab RISAK’i Andmeside Osakond (ASO),
mis pakub andmeside teenust.
Edasi vaatleme pakutavaid teenuseid mõnevõrra põhjalikumalt.
Postiloend
List ehk postiloend võimaldab huvilistel omavahel posti vahetada nii, et
kõik saavad kõigi kirju. Et suure hulga kasutajate puhul oleks tülikas
kirja juures näidata kõik, näiteks mitukümmend aadressi, kuhu kiri saata,
siis lepivad kasutajad kokku ühe aadressi – listi aadressi – ja saadavad
kirju ainult sinna. Listi mootor teab kõigi osaliste aadresse ja saadab
automaatselt posti igaühele ära. Lisaks on postiloendi kasutamisel võimalik
kirjade arhiveerimine ning listi omaduste suhteliselt mugav seadistamine.
Kasutamine
Kodanik saab näha riigivõrgukeskuse juures toimivaid liste aadressilt .
Samast saab ta listi endale tellida ehk end listi subskribeerida.
Reeglina on listide arhiivid ligipääsetavad vaid listi tellijatele, kasutajanimeks
on e-posti aadress ja parooliks listi tellimisel kasutajale usaldatud parool.
Kõige tavapärasem listi kasutamine toimub kirja postitamisel listi aadressile,
näiteks katsetus@lists.riik.ee.
Listi administreerimine
Listi loomisel määratakse kindlaks listiga tegelev kasutaja, kelle kohtustuseks
jääb jälgida listis toimuvat ning muuta vastavalt vajadusele listi seadistusi,
näiteks kehtestada mahupiirangud postitusele, lisada uusi listi kasutajaid,
otsustada, kas listi arhiiv on avalik jne.
Listi administraatori parool usaldatakse talle administraatoriks nimetamisel
ning kasutajanime ei küsitagi. Listi administreerimiseks liikuge aadressile
https://lists.riik.ee/admin/.
Veebihosting
Veebihostingu teenuse kliendil on võimalus kasutada järgmisi ressursse
-
Apache - http:// ja https://, .htaccessi kasutamine kokkuleppel
-
mod_perl, embperl -> Embperl
-
CGI - sh. Perl, Python
-
PHP - Safe Mode
-
MySQL
-
PostgreSQL
-
GD - graafika genereerimine
-
Webalizer - külastusstatistika
-
Crontab
-
CVS - versioonikontrolli tarkvara kettalimiit kokkuleppel -> CVS - versioonikontrolli
tarkvara
Lisaks nimetatutele saab paigaldada tugiteenuseid vastavalt kliendi vajadusele,
kusjuures kasutada olev kõvakettaressurss ja andmebaaside arv on kokkuleppel.
Kliendi kasutusse antakse konto arendus- ning põhiserveril. Eeldatakse,
et klient peab veebi ja infosüsteemi hostingu puhul kinni hostinguteenuse
eeskirjas esitatud nõuetest. Tõrkekindluse suurendamiseks paigaldab Riigivõrgukeskus
klienditeenuse ka varuserverile.
Kliendil on Riigivõrgukeskuse põhiserverisse ligipääs vaid kasutades SSH-vahendeid,
so. SSH, SCP ja SFTP.
Riigivõrgukeskuse klientide kontaktisikutel on õigus ja kohustus osaleda
postiloendis rvkteenused@lists.riik.ee, mille kaudu vahetatakse teenustesse
puutuvat olulist infot.
E-posti edasisuunamine
Kliendiks olev asutus saab oma töötajatele registreerida postiaadressi
kujul eesnimi.perekonnanimi@domeeninimi. Näiteks riigiasutuste töötajaile
registreeritakse aadresse kujul eesnimi.perekonnanimi@riik.ee.
Kui asutus soovib ühtlustada oma töötajate e-posti aadresse, kusjuures
tema töötajatel juba on postkastid olemas, siis piisab asutusel registreerida
enda kasutusse domeen ning seejärel saab Riigivõrgukeskuses korraldada
posti edasisuunamise. Posti edasisuunamise käigus saab teostada viiruse-
ja spammikontrolli.
NB! Vajadusel saab Riigivõrgukeskuses korraldada ka nimehostingut.
Selle
aadressiga ei kaasne postkasti, vaid saabunud post suunatakse edasi kliendi
poolt näidatud aadressil, millega eeldatavasti on seotud postkast.
Posti edasisuunamise käigus saab teostada viiruse- ja spammikontrolli.
Ühe kirja mahupiiranguks on seatud 10 MB, kusjuures postivahetuse kogust
pole piiratud.
Nimehosting
Selleks et võrgus olla, on tarvis domeeninime. Tipptaseme domeeni .ee nimeserverisse
registreeritakse domeeninimesid eeldusel, et nad on kirjeldatud vähemalt
kahes nimeserveris.
Nimehostingu teenuse kasutamine võimaldab kliendil kirjeldada oma domeeninimesid
riigivõrgukeskuse nimeserverites ja kliendil endal pole vaja hooldada nimeserverit.
MEIE KLIENDID
Vabariigi Valitsuse Büroo:
http://tom.riik.ee/ – Otsedemokraatia portaal Täna Otsustan Mina - TOM
http://www.valitsus.ee/ – Eesti Vabariigi valitsus
http://www.peaminister.ee/ – Eesti Vabariigi peaminister
http://www.riik.ee/press/ – Valitsuse pressibüroo briifinguruum
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (kõik põhinevad ATP-süsteemil):
http://www.mkm.ee/ – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
http://www.ecaa.ee/ – Lennuamet
http://www.sa.ee/ – Sideamet
http://www.mnt.ee/ – Maanteeamet
http://www.ark.ee/ – Autoregistrikeskus
http://www.rdtamet.ee/ – Raudteeamet
http://www.vta.ee/ – Veeteede amet
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus:
http://www.eik.ee/ – Informaatikakeskus (ATP-süsteem)
http://www.riik.ee/arr/ – Andmekogude Riiklik Register
http://www.riik.ee/blanketid/ – Blanketid Internetis
http://www.riik.ee/ab/ – Isikud, asutused, dokumendid
http://www.riik.ee/et/ – Eesti riigiportaal
http://www.kylatee.ee/ – Külatee projekt
http://www.eesti.ee/ – Teabeportaal
https://www.eesti.ee/ – Kodanikuportaal
http://mail.eesti.ee/ – @eesti.ee postisüsteem
Riigi Infosüsteemide Osakond:
http://www.riso.ee/ – Riigi Infosüsteemide Osakond
http://www.eesti.ee/ – Turvaline e-teenuste keskkond kodanikule
http://www.riik.ee/ristmik/ – Ristmik
http://www.riik.ee/ekodanik/ – e-kodanik
http://www.riik.ee/kord/ – Interneti-ressursside korrastamise alased soovitused
http://www.riik.ee/teeninduskiht/ – Riigi andmebaaside sidumise pilootprojekt
http://www.riik.ee/xml/ – XML’i lehekülg
http://www.ega.ee/ – e-riigi akadeemia
http://www.riik.ee/IDA/ – IDA programm
Lisainformatsiooni majutusteenuste kohta saate täpsemalt lugeda aadressilt:
http://rvk.riik.ee/
Üleval nimetatud projektide seast tahaks aga eriti esile tuua X-tee ja
e-kodaniku projekte, mis on tänaseks keskuse arendada ja hallata ning mis
peaksid olema pöördeks e-riigi edasiarendamisel.
TURVALISE ANDMEVAHETUSE PAKKUMISE TEENUS – X-TEE
Aasta 2002 alguseks oli käivitunud Riigi Infosüsteemide Osakonna poolt
algatatud projekt turvalise andmevahetuskihi loomiseks ehk nn. X-tee. Sellest
projektist võib põhjalikult lugeda ka käesolevas kogumikus leiduvast professor
Ahto Kalja artiklist.
X-tee on turvaline ja hästi jälitatav andmete transportimise võimalus Internetis.
Kui varem oli erinevate andmete saamiseks vaja kasutada mitmeid vahendeid
ja võimalusi, siis X-tee puhul on loodud olukord, kus andmete vajaja saab
andmed kätte ühte kanalit kasutades. See ei ole aga ainus eelis varasema
olukorraga võrreldes. Nüüd on võimalik paremini jälgida tegelikku andmete
liikumist ja jälitada andmete väärkasutust kuni kohtus päringu sooritamise
fakti tõestamiseni välja.
Toome siinkohal ka näite. Varem pidi notar Rahvastikuregistrist andmete
saamiseks sisenema Rahvastikuregistri kodulehele ja seal ennast andmekogu
haldaja poolt väljastatud kasutajatunnuse ja parooliga autentima, mispeale
sai ta keskkonda sisenedes vajalikud andmed. Aga kui oli vaja näiteks ka
Äriregistri andmeid, siis pidi notar minema Äriregistri kodulehele ja tegema
samalaadse protseduuri nagu Rahvastikuregistri lehel, küll aga juba uute
kasutajatunnustega ja paroolidega. Kaks keskkonda on mõistagi erinevad.
Mõningase õppimisega oli küll võimalik kõik selgeks saada, aga kas see
on mugav ja kiire lahendus?!
Samas, kui sooviti saada andmeid ka isiku sõiduki või juhilubade kohta,
siis puudus notaril see võimalus Interneti vahendusel sootuks. Tänaseks
on aga kõik eelnevad registrid liitunud X-teega ja selle kaudu avatud
kasutamiseks ka kõikidele Eesti notaritele.
Uues olukorras on vaja end autentida vaid ühe korra ja kõik tarvilikud
andmed muutuvad õigustatud huvi korral kättesaadavaks samas harjumuspärases
keskkonnas.
Samasugune olukord on ka infosüsteemide ja andmekogudega, mis vajavad eksisteerimiseks
andmeid. Iga uue partneri puhul pidi süsteem ära õppima teise infosüsteemi
või andmekogu eripära või vähemalt antud ülesannete lahendamine oli iga
kord erinev. X-tee puhul on infosüsteemil palju kergem kätte saada teiste
poolt pakutavaid teenuseid. Kui korra on liitmisel vajalikud protseduurid
juba tehtud, siis pärast oskab infosüsteem või andmekogu võimaldatavaid
andmeid kasutada. Andmete paketid on kirjeldatud teenuste näol ja nende
edastamise viisile ja kujule on esitatud keskselt kokkulepitud nõuded.
Täpsemat informatsiooni võib asjahuviline saada X-tee projekti kodulehelt
http://x-tee.riik.ee.
Seega pakub RISAK turvalist andmevahetuskihi teenust kõikidele soovijatele,
lisades omalt poolt paljusid eelnevalt nimetatud väärtusi ja ühtlustades
kogu riigi andmete turvalist ja jälitatavat liikumist.
Artikli kirjutamise hetkeks on X-teega liitumise protsessi alustanud 78
erinevat asutust nii teenuste tarbijate kui ka teenuste pakkujatena. Siinkohal
ei ole vahest mõttekas tuua välja kõikide asutuste nimed, küll aga toome
esile liitunud ja liitumas andmekogude/infosüsteemide nimekirja.
X-tee vahendusel pakuvad e-teenuseid järgmised andmekogud/infosüsteemid:
-
Eesti riiklik autoregister
-
KMA infosüsteemi andmekogud
-
Maa-amet (maakataster)
-
Pensionikindlustuse register
-
Rahvastikuregister
-
Riiklik erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate register (RETTER)
-
VTA väikelaevaregister
-
Äriregister
Veel tehakse töid järgnevate andmekogude/infosüsteemide liidestamiseks:
-
II samba pensionikindlustusregister
-
Esimese ja teise astme kohtulahendite register
-
Haigekassa infosüsteem
-
Maksuameti infosüsteem
-
Piirivalveameti infosüsteem
-
Tolliameti infosüsteem
-
Tööinspektsiooni infosüsteem
-
Tööotsijate ja tööturuteenuste riiklik register
-
Eesti väärtpaberite keskregister
-
Riiklik kohtulahendite register
-
Kultuurimälestiste riiklik register
-
Elektrooniline kinnistusraamat
-
Ehitisregister
-
Raudteede veeremi riiklik register
-
Raudteede riiklik register
-
Karistusregister
KIT PROJEKT EHK KODANIKU VÕIMALUS SUHELDA RIIGI JA ERASEKTORIGA INTERNETI
VAHENDUSEL
Käsikäes X-tee kasutuselevõtuga algatati eelmisel aastal projekt KIT (kodaniku
IT). 2002. aasta esimene pool kulus peamiselt planeerimisele ja projekteerimisele
ja aasta teine pool kodanike ja asutuste ning erafirmade omavahelise suhtlemise
vahendite loomisele. 2003. aasta esimesel poolel avati projekti käigus
valminud tooted testimiseks ja tagasiside saamiseks ka avalikkusele.
KIT koosneb paljudest komponentidest, millest olulisim on kodanikuportaal.
Viimane korraldab kodanike ja riigiasutuste omavahelist suhtlemist. Suhtluses
kasutatakse siin elektroonilist dokumendikuju xml-formaadis. Riigi KIT
serveris on salvestatud blanketid, mille abil kodanik saab väljendada oma
tahet ja soove nii riigi kui ka mis tahes muu teenusepakkuja suhtes. Kodanikuportaal
pakub igale kodanikule veebipõhise juurdepääsuga isikliku dokumendihalduse
lahenduse.
KIT kodanikuportaal pakub ka ühtset standardit kodanike ja riigiametnike
autentimiseks. Seejuures garanteeritakse, et ühte või teist toimingut Internetis
(brauseri taga) teeb just nimelt konkreetne isik ja me võime teda igati
usaldada.
Edasises arengus kasvavad KIT kodanikuportaal ja X-tee ilmselt omavahel
kokku.
Teisalt osutatakse teenuseid ka riigiasutustele, mis peavad kodanike poolt
elektrooniliselt täidetud vormid kätte saama, neid töötlema ja lõpuks kodanikele
vastama.
Selleks et kodanikud orienteeruksid riigi poolt pakutavate teenustes paremini,
on loodud kodaniku käsiraamat. Seal on teemadeks liigendatud elusituatsioonide
alajaotused. Need annavad kodanikule nõu, kuidas ühes või teises eluolukorras
toimida, kuidas riigilt vajalikke teenuseid saada. Antakse informatsiooni
ka selle kohta, millises vormis on riigi ametliku andmevahetuskihi (X-tee)
kommunikatsiooniteenus kõigile kodanikele ja riigiasutustes paiknevatele
infosüsteemidele ja andmekogudele.
Oluline on siin ka monitooringukeskuse olemasolu. Nii saab riik jälgida
oma andmete liikumise vastavust püstitatud turvareeglitele ja kokkulepetele.
Kodanikuportaali kaudu saab klient suunata tema ID-kaardile kantud e-posti
aadressi reaalsetesse SMTP (Simple Mail Transfer Protocol) postkastidesse.
Samast keskkonnast saab inimene vastu võtta ja saata digitaalselt allkirjastatud
kirju ning neid soovi korral ka krüptida.
Kõige suuremat initsiatiivi on tänaseks oma teenuste pakkumise näol läbi
kodanikuportaali näidanud Tartu Linnavalitsus oma teenustega, mis olid
20. mai seisuga järgnevad:
-
Kauplemisloa taotlus kaupade müügiks ja/või toitlustamiseks
-
Kauplemisloa taotlus teenuste müügiks
-
Kiri Tartu linnavalitsusele
-
Lapsetoetuse taotlus
-
Majutusettevõtte tunnustamise taotlus
-
Elukohateade
-
Hoolduse lõpetamine
-
Koera või muu lemmiklooma registreerimine
-
Maamaksuvabastus
-
Avaldus teatise väljastamiseks tagastatud eluruumi yyrnike registris arvel
olemise kohta
-
Avaldus oigusvastaselt voorandatud vara yleandmise akti koopia valjastamiseks
ANDMESIDE ARENDAMISEGA TEGELEB ANDMESIDE OSAKOND (ASO)
ASO ülesandeks on olla võimalikult hea riigipoolne andmesideteenuse tellija
ja haldaja. Andmesideteenuste tellimisel lähtutakse riigi- ning omavalitsusasutuste
personaalsetest andmesidevajadustest, pakkudes samas lisaväärtust, mis
on väljas- või eespool kommertsnõudlust.
ASO vahendab kliendi jaoks kohandatud lisaväärtusega andmesideteenuseid
kulupõhiselt ning läbipaistvalt. Teenus luuakse erinevate turul pakutavate
teenuste parimaist komponentidest. Investeeritakse seejuures tehnoloogiatesse
või rajatistesse juhul, kui tegemist on riigi erivajadustega, kui turul
ei pakuta sobivat teenust või kui seda suudetakse pakkuda oluliselt odavamalt
ning kvaliteetsemalt. Hetkel keskendutakse ennekõike olemasolevate klientide
andmesidevajaduste igakülgsele rahuldamisele ning klientide arvu kasv ei
ole eesmärk. ASO osutab kliendile teenust vaid siis, kui on kindel, et
suudab seda teha paremini kui keegi teine. ASO kui organisatsiooni suurus,
mudel ja teenused on optimeeritud teenindatavate klientide suuruse ja vajaduste
järgi. Samas tehakse meeleldi koostööd teiste kommerts- ja avaliku sektori
võrkude haldajatega ühishuvide raames, olles tellijaks ja/või koostööpartneriks.
ASO MAGISTRAALVÕRGUTEENUSED
ASO magistraalvõrku saavad kasutada ainult riigi- ja omavalitsusasutused.
Magistraalvõrgu arhitektuuri puhul on arvestatud eriliselt võrgu käideldavust.
Magistraalvõrgus kasutatakse varuühendusi nii maakondlikel ühendustel kui
ka Tallinnas paikneval kiudoptilisel võrgul. Ümberlülitused toimivad automaatselt.
Tallinnas toimiv võrk kasutab tehnoloogiat Gigait-Ethernet. Juurdepääsu
magistraalvõrgule pakuvad nii suured kui ka väikesed operaatorid üle Eesti.
ASO pakub võimalust klientidel jälgida magistraalvõrgu ja juurdepääsuühenduste
kanalite täituvust reaalajas, mis võimaldab hinnata andmesidekanalite läbilaskevõimet,
välistades „ülemüümise“.
Alates juuni keskpaigast on meil ühendus ka Euroopa Liidu asutuste võrguga
TESTA.
ASO JUURDEPÄÄSUÜHENDUSE TEENUSED
Seda teenust osutatakse 1993. aastast ning ollakse seega üks vanemaid operaatoreid
andmesidevaldkonnas. Mastaapsuselt oleme üks suuremaid ning töötajate arvult
väiksemaid. Sisuliselt võtame enda kanda kõik kliendi andmesidega seotud
küsimused, jättes kliendile täieliku kaasarääkimisõiguse teenuse lõplikul
kujundamisel. Vähe tähtis pole ka see, et toimime väga operatiivselt ja
kasumivabalt ning kliendil on täpne ülevaade kõikidest meie tegevustest
ja kuludest. Meid kontrollivad klientidest koosnev nõukogu ja nende spetsialistid.
Parima näitena võib tuua Tolliameti ja Piirivalveameti andmesidealase teenindamise.
VIRTUAALSE PRIVAATVÕRGU (VPN) HALDUS
Lisaks andmeside juurdepääsuühenduse haldusele võimaldame kliendile lisaväärtusena
ka VPN riist- ja tarkvarahaldust. Meie vastavad töötajad omavad õigust
kokku puutuda informatsiooniga, lähtudes riigisaladuse seadusest. Tulemusena
haldavad teie VPN lahendust kogenud ja usaldusväärsed spetsialistid.
26-GHZ RAADIO-BACKUP TALLINNAS
Eesmärk:
-
võimaldada juurdepääsuühenduste varundus (backup), parandades missioonikriitiliste
süsteemide käideldavust
-
võimaldada kiiresti ehitada suure kiirusega ajutisi/alalisi ühendusi
-
kasutada litsentseeritud sagedusvahemikku teenuse kvaliteedi tagamiseks
ASO’le on Sideamet eraldanud sageduse 26 GHz. Klient peab soetama vastava
kliendiseadme ning see võimaldab kasutada 18 Mbit/s kiirusega ühendust
ASO magistraalvõrku.
ASO VoIP (Voice over Internet Protocol) TEENUS
Antud teenus võimaldab riigiasutustest klientidele pakkuda soodsat kõneedastusteenust.
Võrreldes tavapärase telefoniteenusega on sellel järgmised eelised:
-
odavamad tariifid riigisisestele kõnedele ja ASO võrgusisestele kõnedele
ning veidi odavamad kõned välismaale, võrreldes tavatelefoniga. Näiteks
puudub võrgusisestel kõnedel kõnealustustasu, mis annab praktiliselt 2
minutit tasuta kõneaega, võrreldes teiste lahendustega
-
andmeside olemasolu korral võimaldab ametnikul luua ajutise või alalise
telefoniga töökoha poole päeva jooksul
-
ühendumiseks on palju erinevaid mooduseid
-
on kliendile niisama lihtne kui tavatelefon või selleks ongi tavatelefon
-
teenuse kasutamine ei välista olemasoleva telefonioperaatori teenuste osalist
või täielikku kasutamist
-
võimalused integreeruda infosüsteemidesse ning kontaktibaasidesse.
VoIP kasutamisel on ka teatud piiranguid, millega tuleks arvestada - näiteks
töö fakside ja modemitega võib olla raskendatud. Kõne kvaliteet võib jääda
veidi alla tavatelefoni omale, aga on tunduvalt parem kui mobiiltelefonil.
Kuigi kõnetariifid on madalad, võib olla vajadus täiendavate soetuste järele.
Erinevad lahendused on olemasoleva telefonikeskjaama omanikele ja kõrvaklappide
ning mikrofoni omanikule. Tasuvaima tehnilise lahenduse saamiseks palume
pöörduda ASO’sse.
Meil on Sideametis registreeritud numbrivahemiku kasutamise luba NM01-3228,
kasutada on mittegeograafilised telefoninumbrid 8800000-8800999.
ASO kasutab enda hallatava andmesidevõrgu sidumiseks telefonivõrkudega
partnerfirmat.
ASO KLIENDID
ASO klientideks on riigi- ja omavalitusasutused. Riigiasutusel ei ole kohustust
kasutada magistraalvõrku ega ASO juurdepääsuühenduste teenust, kui see
ei ole tehnilistel või muudel põhjustel otstarbekas. Samas on enamik riiklikest
struktuuridest otsustanud just ASO paindliku ja kulupõhise teenuse kasuks.
Senitehtu ja käimasolevad innovaatilised projektid koos RISAK’i uue struktuuri,
laienenud tegevusvõimaluste ning kasvava vastutusega loovad hea eelduse
riigi IT arendamiseks eelseisval perioodil.
Andres Kollist
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse asedirektor
Riho Oks
Riigi
Infosüsteemide Arenduskeskuse riigi infosüsteemide arendamise peaspetsialist
Marko
Männik
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse ASO juhataja
Imre Oolberg
Riigi
Infosüsteemide Arenduskeskuse serverisüsteemide halduse peaspetsialis