Menüü
· Viimane number
· A&A konverentsi slaidid
· Küberturve
· Tudengitelt
· E-õpe
· Videomaterjalid
· Avalikud loengud
· Ilmunud numbrid
· Magistrirubriik
· Teemad
· Otsi
· Tellimine
· Küsitlused
· Soovita meid
· Tagasiside
· Top 10
· Statistika
· Toimetuskolleegium

Logi sisse
Kasutajanimi

Parool

Registreeri kasutajaks
Unustasid parooli?

Riigi infosüsteemide arenduskeskuse teenused
Postitatud: Tuesday, November 25 @ 18:39:30 EET by Andres Kollist

Riigi infosüsteemid
Ilmus numbris 03/2003


RIIGI INFOSÜSTEEMID 3-03

Uue asutuse nimi – Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (RISAK; Keskus) –  viitab, et tegemist on organisatsiooniga, kus tegeldakse riigi IT arendamisega, rõhuga nime viimasel sõnal. 

RISAK’i põhimäärus ütleb: „Keskuse tegevuse eesmärgiks on riigi infosüsteemide koordineeritud  arengu tagamine.“ 

Samas pole RISAK’i eesmärk tegelda mitte ainult riigiasutuste, vaid terve riigi IT arenguga. Ühtse, nn. e-riigi toimimiseks peavad olema virtuaalselt ühendatud nii kodanikud, avalik sektor kui erasektor. 

RISAK’i loomine on tingitud arusaamast, et riik vajab IT alal rohkem keskset koordinatsiooni. Me vajame asutust, mille tegevuse eesmärk oleks kogu riigi IT areng, mitte pelgalt mõne ministeeriumi või ametkonna infotehnoloogiline arendamine. „Rohkem riiki“ on praeguse aja hüüdlause IT edendamisel. Oleme ju olukorras, kus infosüsteemide edendamine toimub tihtipeale peamiselt ühe ametkonna või organisatsiooni keskselt, üldisest kontekstist eraldi, vaid oma ministeeriumi, oma asutuse huve ja ülesandeid arvestades. 

Taoline tegutsemine viib enamasti ressursside ebaotstarbekale kasutamisele, paralleelsete andmete kogumisele, keeruliselt ühildatavate süsteemide loomisele. Oleme jõudnud arengufaasi, kus eeskätt peaks arvestama riiklikku tervikkontseptsiooni. Valdavaks peaks saama arusaam, et riik tervikuna on temale kuuluvate registrite, andmebaaside omanik. Tuleb üle saada praktikast, kus  iga ametkond eraldi käitub selle omanikuna. 

Erasektoris on isegi sellised kõvad konkurendid nagu pangad suutnud ressursi kokkuhoiu ja parema teenuse pakkumise eesmärgil korraldada tõhusat koostööd. Selle näiteks on kaardikeskus ja hiljem koos telefonifirmadega loodud sertifitseerimiskeskus. Pankade IT-juhid on koguni väljendanud irooniast kantud seisukohti, et avalikus sektoris on raha ilmselt liiast ning see loobki eeldused sedavõrd ressursse raiskavaks ja koordineerimatuks tegevuseks, kusjuures ressursina ei käsitleta siin mitte ainult raha, vaid ka aega, tulemusega saavutatavat rahulolu ja muid ühiskonnale tähtsaid, kuid keerulisemalt mõõdetavaid väärtuseid.  

RISAK’ist tuleb arendada asutus, mis peab tulevikus olema võimeline hoomama riigi infosüsteemi arengut ning tegema ettepanekuid selle täiustamiseks ja efektiivsemaks korraldamiseks, samuti osalema infosüsteemide arendamisega seotud poliitikate, strateegiate, arengukavade, sihtprogrammide, eelarvete ja õigusaktide väljatöötamisel. Sellised ambitsioonid eeldavad mõistetavalt seda, et RISAK’isse peab koonduma kõrge professionaalsusega meeskond. 

Üheks RISAK’i tegevusvaldkonnaks kujuneb riigihangete, sh. infotehnoloogiaalaste riigihangete korraldamine. Kavandatud on e-hangete süsteemi väljaarendamine ning riiklike IT-hangete korralduse tugevam tsentraliseerimine. Esimese sammuna selles suunas on plaanis tsentraliseerida ja anda RISAK’i korraldada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning tema valitsemisala IT-hanked. 

RISAK peab looma kompetentsi, et algatada, juhtida, käigus hoida ja arendada üleriigilisi IT-alaseid projekte. Esimeseks sammuks selles suunas on käivitatud kahe olulise ettevõtmise – X-tee ja e-Kodaniku projektide koordineerimise üleandmine RISAK’ile. 

Oluline on saavutada olukord, kus riigile kuuluvaid andmeid käsitletakse ühtse andmeruumina, kust õigustatud huvi korral saavad andmeid nii eraisikust kodanikud kui ka mingeid ülesandeid täitvad ametnikud. Selle andmeruumi sisukorraks ja konkreetsete andmete juurde juhatavaks võtmeks peab kujunema uutel printsiipidel ülesehitatav Andmekogude Riiklik Register (ARR). 

Väga tähtis on uute IT-lahenduste võimalikult käepäraseks muutmine, nende kasutamise lihtsustamine ning vastavate kasutamisharjumuste propageerimine. RISAK peab siin käituma piltlikult öeldes misjonärina, kes levitab uusi arusaamu ühiskonna kõikides kihtides. 

Uue asutuse tööks jääb jätkuvalt senini hästi õnnestunud riigiasutuste andmeside haldamine ja arendamine ning muude andmesideteenuste osutamine. 

Alljärgnevalt kirjeldatakse mõningaid teenuseid ja tegemisi, mis iseloomustavad RISAK’is tehtavat ja plaanis olevat. 

Keskuse eelkäija, Eesti Informaatikakeskuse juurde asutati 1999. aastal serveripark, mida tuntakse ka Riigivõrgukeskusena. Riigivõrgukeskus pakub peamiselt riigi- ja omavalitsus- asutustele erinevaid infoteenuseid, mida võiks laias laastus jaotada järgnevalt: 

  • postiloendid 
  • veebihosting 
  • e-posti edasisuunamine 
  • nimehosting. 

Lisaks nimetatud suhteliselt standardsetele teenustele on võimalik Riigivõrgukeskuse serverites tööle seada spetsiaalseid teenusekeskkondi. Näideteks sellistest süsteemidest on otsedemokraatia portaal TOM, riigi- ja omavalitsusasutuste avalik dokumendihaldus, ID-kaardiga seotud @eesti.ee postisüsteem ja suuremad ning kiiresti arenevad projektid nagu 

  • X-tee ja 
  • e-Kodaniku projekti esimene etapp ehk KIT – kodaniku IT. 

Suhteliselt iseseisva üksuse moodustab RISAK’i Andmeside Osakond (ASO), mis  pakub andmeside teenust. 

Edasi vaatleme pakutavaid teenuseid mõnevõrra põhjalikumalt. 


Postiloend 

List ehk postiloend võimaldab huvilistel omavahel posti vahetada nii, et kõik saavad kõigi kirju. Et suure hulga kasutajate puhul oleks tülikas kirja juures näidata kõik, näiteks mitukümmend aadressi, kuhu kiri saata, siis lepivad kasutajad kokku ühe aadressi – listi aadressi –  ja saadavad kirju ainult sinna. Listi mootor teab kõigi osaliste aadresse ja saadab automaatselt posti igaühele ära. Lisaks on postiloendi kasutamisel võimalik kirjade arhiveerimine ning listi omaduste suhteliselt mugav seadistamine.  

Kasutamine 

Kodanik saab näha riigivõrgukeskuse juures toimivaid liste aadressilt . Samast saab ta listi endale tellida ehk end listi subskribeerida. 

Reeglina on listide arhiivid ligipääsetavad vaid listi tellijatele, kasutajanimeks on e-posti aadress ja parooliks listi tellimisel kasutajale usaldatud parool.  

Kõige tavapärasem listi kasutamine toimub kirja postitamisel listi aadressile, näiteks  katsetus@lists.riik.ee. 

Listi administreerimine 

Listi loomisel määratakse kindlaks listiga tegelev kasutaja, kelle kohtustuseks jääb jälgida listis toimuvat ning muuta vastavalt vajadusele listi seadistusi, näiteks kehtestada mahupiirangud postitusele, lisada uusi listi kasutajaid, otsustada, kas listi arhiiv on avalik jne. 

Listi administraatori parool usaldatakse talle administraatoriks nimetamisel ning kasutajanime ei küsitagi. Listi administreerimiseks liikuge aadressile https://lists.riik.ee/admin/. 

Veebihosting 

Veebihostingu teenuse kliendil on võimalus kasutada järgmisi ressursse  

  • Apache - http:// ja https://, .htaccessi kasutamine kokkuleppel 
  • mod_perl, embperl -> Embperl 
  • CGI - sh. Perl, Python 
  • PHP - Safe Mode 
  • MySQL 
  • PostgreSQL 
  • GD - graafika genereerimine 
  • Webalizer - külastusstatistika 
  • Crontab 
  • CVS - versioonikontrolli tarkvara kettalimiit kokkuleppel -> CVS - versioonikontrolli tarkvara 

Lisaks nimetatutele saab paigaldada tugiteenuseid vastavalt kliendi vajadusele, kusjuures kasutada olev kõvakettaressurss ja andmebaaside arv on kokkuleppel. Kliendi kasutusse antakse konto arendus- ning põhiserveril. Eeldatakse, et klient peab veebi ja infosüsteemi hostingu puhul kinni hostinguteenuse eeskirjas esitatud nõuetest. Tõrkekindluse suurendamiseks paigaldab Riigivõrgukeskus klienditeenuse ka varuserverile. 

Kliendil on Riigivõrgukeskuse põhiserverisse ligipääs vaid kasutades SSH-vahendeid, so. SSH, SCP ja SFTP. 

Riigivõrgukeskuse klientide kontaktisikutel on õigus ja kohustus osaleda postiloendis rvkteenused@lists.riik.ee, mille kaudu vahetatakse teenustesse puutuvat olulist infot. 


E-posti edasisuunamine 

Kliendiks olev asutus saab oma töötajatele registreerida postiaadressi kujul eesnimi.perekonnanimi@domeeninimi. Näiteks riigiasutuste töötajaile registreeritakse aadresse kujul eesnimi.perekonnanimi@riik.ee. 

Kui asutus soovib ühtlustada oma töötajate e-posti aadresse, kusjuures tema töötajatel juba on postkastid olemas, siis piisab asutusel registreerida enda kasutusse domeen ning seejärel saab Riigivõrgukeskuses korraldada posti edasisuunamise. Posti edasisuunamise käigus saab teostada viiruse- ja spammikontrolli. 

NB! Vajadusel saab Riigivõrgukeskuses korraldada ka nimehostingut.
Selle aadressiga ei kaasne postkasti, vaid saabunud post suunatakse edasi kliendi poolt näidatud aadressil, millega eeldatavasti on seotud postkast. 

Posti edasisuunamise käigus saab teostada viiruse- ja spammikontrolli. Ühe kirja mahupiiranguks on seatud 10 MB, kusjuures postivahetuse kogust pole piiratud. 


Nimehosting 

Selleks et võrgus olla, on tarvis domeeninime. Tipptaseme domeeni .ee nimeserverisse registreeritakse domeeninimesid eeldusel, et nad on kirjeldatud vähemalt kahes nimeserveris. 

Nimehostingu teenuse kasutamine võimaldab kliendil kirjeldada oma domeeninimesid riigivõrgukeskuse nimeserverites ja kliendil endal pole vaja hooldada nimeserverit.  

MEIE KLIENDID 

Vabariigi Valitsuse Büroo: 

http://tom.riik.ee/ – Otsedemokraatia portaal Täna Otsustan Mina - TOM  

http://www.valitsus.ee/ – Eesti Vabariigi valitsus 

http://www.peaminister.ee/ – Eesti Vabariigi peaminister 

http://www.riik.ee/press/ – Valitsuse pressibüroo briifinguruum 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (kõik põhinevad ATP-süsteemil): 

http://www.mkm.ee/ – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 

http://www.ecaa.ee/ – Lennuamet 

http://www.sa.ee/ – Sideamet 

http://www.mnt.ee/ – Maanteeamet 

http://www.ark.ee/ – Autoregistrikeskus 

http://www.rdtamet.ee/ – Raudteeamet 

http://www.vta.ee/ – Veeteede amet 

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus: 

http://www.eik.ee/ – Informaatikakeskus (ATP-süsteem) 

http://www.riik.ee/arr/ – Andmekogude Riiklik Register 

http://www.riik.ee/blanketid/ – Blanketid Internetis 

http://www.riik.ee/ab/ – Isikud, asutused, dokumendid 

http://www.riik.ee/et/ – Eesti riigiportaal 

http://www.kylatee.ee/ – Külatee projekt 

http://www.eesti.ee/ – Teabeportaal 

https://www.eesti.ee/ – Kodanikuportaal 

http://mail.eesti.ee/ – @eesti.ee postisüsteem 

Riigi Infosüsteemide Osakond: 

 http://www.riso.ee/ – Riigi Infosüsteemide Osakond 

http://www.eesti.ee/ – Turvaline e-teenuste keskkond kodanikule 

http://www.riik.ee/ristmik/ – Ristmik 

http://www.riik.ee/ekodanik/ – e-kodanik 

http://www.riik.ee/kord/ – Interneti-ressursside korrastamise alased soovitused  

http://www.riik.ee/teeninduskiht/ – Riigi andmebaaside sidumise pilootprojekt  

http://www.riik.ee/xml/ – XML’i lehekülg 

http://www.ega.ee/  – e-riigi akadeemia 

http://www.riik.ee/IDA/ – IDA programm 

Lisainformatsiooni majutusteenuste kohta saate täpsemalt lugeda aadressilt: http://rvk.riik.ee/ 

Üleval  nimetatud projektide seast tahaks aga eriti esile tuua X-tee ja e-kodaniku projekte, mis on tänaseks keskuse arendada ja hallata ning mis peaksid olema pöördeks e-riigi edasiarendamisel. 

TURVALISE ANDMEVAHETUSE PAKKUMISE TEENUS – X-TEE 

Aasta 2002 alguseks oli käivitunud Riigi Infosüsteemide Osakonna poolt algatatud projekt turvalise andmevahetuskihi loomiseks ehk nn. X-tee. Sellest projektist võib põhjalikult lugeda ka käesolevas kogumikus leiduvast professor Ahto Kalja artiklist. 

X-tee on turvaline ja hästi jälitatav andmete transportimise võimalus Internetis. Kui varem oli erinevate andmete saamiseks vaja kasutada mitmeid vahendeid ja võimalusi, siis X-tee puhul on loodud olukord, kus andmete vajaja saab andmed kätte ühte kanalit kasutades. See ei ole aga ainus eelis varasema olukorraga võrreldes. Nüüd on võimalik paremini jälgida tegelikku andmete liikumist ja jälitada andmete väärkasutust kuni kohtus päringu sooritamise fakti tõestamiseni välja. 

Toome siinkohal ka näite. Varem pidi notar Rahvastikuregistrist andmete saamiseks sisenema Rahvastikuregistri kodulehele ja seal ennast andmekogu haldaja poolt väljastatud kasutajatunnuse ja parooliga autentima, mispeale sai ta keskkonda sisenedes vajalikud andmed. Aga kui oli vaja näiteks ka Äriregistri andmeid, siis pidi notar minema Äriregistri kodulehele ja tegema samalaadse protseduuri nagu Rahvastikuregistri lehel, küll aga juba uute kasutajatunnustega ja paroolidega. Kaks keskkonda on mõistagi erinevad. Mõningase õppimisega oli küll võimalik kõik selgeks saada, aga kas see on mugav ja kiire lahendus?! 

Samas, kui sooviti saada andmeid ka isiku sõiduki või juhilubade kohta, siis puudus notaril see võimalus Interneti vahendusel sootuks. Tänaseks on aga kõik eelnevad registrid liitunud  X-teega ja selle kaudu avatud kasutamiseks  ka kõikidele Eesti notaritele. 

Uues olukorras on vaja end autentida vaid ühe korra ja kõik tarvilikud andmed muutuvad õigustatud huvi korral kättesaadavaks samas harjumuspärases keskkonnas. 

Samasugune olukord on ka infosüsteemide ja andmekogudega, mis vajavad eksisteerimiseks andmeid. Iga uue partneri puhul pidi süsteem ära õppima teise infosüsteemi või andmekogu eripära või vähemalt antud ülesannete lahendamine oli iga kord erinev. X-tee puhul on infosüsteemil palju kergem kätte saada teiste poolt pakutavaid teenuseid. Kui korra on liitmisel vajalikud protseduurid juba tehtud, siis pärast oskab infosüsteem või andmekogu võimaldatavaid andmeid kasutada. Andmete paketid on kirjeldatud teenuste näol ja nende edastamise viisile ja kujule on esitatud keskselt kokkulepitud nõuded. 

Täpsemat informatsiooni võib asjahuviline saada X-tee projekti kodulehelt http://x-tee.riik.ee. 

Seega pakub RISAK turvalist andmevahetuskihi teenust kõikidele soovijatele, lisades omalt poolt paljusid eelnevalt nimetatud väärtusi ja ühtlustades kogu riigi andmete turvalist ja jälitatavat liikumist. 

Artikli kirjutamise hetkeks on X-teega liitumise protsessi alustanud 78 erinevat asutust nii teenuste tarbijate kui ka teenuste pakkujatena. Siinkohal ei ole vahest mõttekas tuua välja kõikide asutuste nimed, küll aga toome esile liitunud ja liitumas andmekogude/infosüsteemide nimekirja. 

X-tee vahendusel pakuvad e-teenuseid järgmised andmekogud/infosüsteemid: 

  • Eesti riiklik autoregister  
  • KMA infosüsteemi andmekogud 
  • Maa-amet (maakataster) 
  • Pensionikindlustuse register 
  • Rahvastikuregister  
  • Riiklik erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate register (RETTER) 
  • VTA väikelaevaregister 
  • Äriregister 

Veel tehakse töid järgnevate andmekogude/infosüsteemide liidestamiseks: 

  • II samba pensionikindlustusregister 
  • Esimese ja teise astme kohtulahendite register  
  • Haigekassa infosüsteem  
  • Maksuameti infosüsteem  
  • Piirivalveameti infosüsteem  
  • Tolliameti infosüsteem  
  • Tööinspektsiooni infosüsteem  
  • Tööotsijate ja tööturuteenuste riiklik register  
  • Eesti väärtpaberite keskregister 
  • Riiklik kohtulahendite register 
  • Kultuurimälestiste riiklik register 
  • Elektrooniline kinnistusraamat 
  • Ehitisregiste
  • Raudteede veeremi riiklik register 
  • Raudteede riiklik register 
  • Karistusregister 

KIT PROJEKT EHK KODANIKU VÕIMALUS SUHELDA RIIGI JA ERASEKTORIGA INTERNETI VAHENDUSEL 

Käsikäes X-tee kasutuselevõtuga algatati eelmisel aastal projekt KIT (kodaniku IT). 2002. aasta esimene pool kulus peamiselt planeerimisele ja projekteerimisele ja aasta teine pool kodanike ja asutuste ning erafirmade omavahelise suhtlemise vahendite loomisele. 2003. aasta esimesel poolel avati projekti käigus valminud tooted testimiseks ja tagasiside saamiseks ka avalikkusele. 

KIT koosneb paljudest komponentidest, millest olulisim on kodanikuportaal. Viimane korraldab kodanike ja riigiasutuste omavahelist suhtlemist. Suhtluses kasutatakse siin elektroonilist dokumendikuju xml-formaadis. Riigi KIT serveris on salvestatud blanketid, mille abil kodanik saab väljendada oma tahet ja soove nii riigi kui ka mis tahes muu teenusepakkuja suhtes. Kodanikuportaal pakub igale kodanikule veebipõhise juurdepääsuga isikliku dokumendihalduse lahenduse. 

KIT kodanikuportaal pakub ka ühtset standardit kodanike ja riigiametnike autentimiseks. Seejuures garanteeritakse, et ühte või teist toimingut Internetis (brauseri taga) teeb just nimelt konkreetne isik ja me võime teda igati usaldada. 

Edasises arengus kasvavad KIT kodanikuportaal ja X-tee ilmselt omavahel kokku. 

Teisalt osutatakse teenuseid ka riigiasutustele, mis peavad kodanike poolt elektrooniliselt täidetud vormid kätte saama, neid töötlema ja lõpuks kodanikele vastama. 

Selleks et kodanikud orienteeruksid riigi poolt pakutavate teenustes paremini, on loodud kodaniku käsiraamat. Seal on teemadeks liigendatud elusituatsioonide alajaotused. Need annavad kodanikule nõu, kuidas ühes või teises eluolukorras toimida, kuidas riigilt vajalikke teenuseid saada. Antakse informatsiooni ka selle kohta, millises vormis on riigi ametliku andmevahetuskihi (X-tee) kommunikatsiooniteenus kõigile kodanikele ja riigiasutustes paiknevatele infosüsteemidele ja andmekogudele. 

Oluline on siin  ka monitooringukeskuse olemasolu. Nii saab riik jälgida oma andmete liikumise vastavust püstitatud turvareeglitele ja kokkulepetele. 

Kodanikuportaali kaudu saab klient suunata tema ID-kaardile kantud e-posti aadressi reaalsetesse SMTP (Simple Mail Transfer Protocol) postkastidesse.  

Samast keskkonnast saab inimene vastu võtta ja saata digitaalselt allkirjastatud kirju ning neid soovi korral ka krüptida. 

Kõige suuremat initsiatiivi on tänaseks oma teenuste pakkumise näol läbi kodanikuportaali näidanud Tartu Linnavalitsus oma teenustega, mis olid 20. mai seisuga järgnevad: 

  • Kauplemisloa taotlus kaupade müügiks ja/või toitlustamiseks 
  • Kauplemisloa taotlus teenuste müügiks 
  • Kiri Tartu linnavalitsusele 
  • Lapsetoetuse taotlus 
  • Majutusettevõtte tunnustamise taotlus 
  • Elukohateade 
  • Hoolduse lõpetamine 
  • Koera või muu lemmiklooma registreerimine 
  • Maamaksuvabastus 
  • Avaldus teatise väljastamiseks tagastatud eluruumi yyrnike registris arvel olemise kohta 
  • Avaldus oigusvastaselt voorandatud vara yleandmise akti koopia valjastamiseks 

ANDMESIDE ARENDAMISEGA TEGELEB ANDMESIDE OSAKOND (ASO) 

ASO ülesandeks on olla võimalikult hea riigipoolne andmesideteenuse tellija ja haldaja. Andmesideteenuste tellimisel lähtutakse riigi- ning omavalitsusasutuste personaalsetest andmesidevajadustest, pakkudes samas lisaväärtust, mis on väljas- või eespool kommertsnõudlust. 

ASO vahendab kliendi jaoks kohandatud lisaväärtusega andmesideteenuseid kulupõhiselt ning läbipaistvalt. Teenus luuakse erinevate turul pakutavate teenuste parimaist komponentidest. Investeeritakse seejuures tehnoloogiatesse või rajatistesse juhul, kui tegemist on riigi erivajadustega, kui turul ei pakuta sobivat teenust või kui seda suudetakse pakkuda oluliselt odavamalt ning kvaliteetsemalt. Hetkel keskendutakse ennekõike olemasolevate klientide andmesidevajaduste igakülgsele rahuldamisele ning klientide arvu kasv ei ole eesmärk. ASO osutab kliendile teenust vaid siis, kui on kindel, et suudab seda teha paremini kui keegi teine. ASO kui organisatsiooni suurus, mudel ja teenused on optimeeritud teenindatavate klientide suuruse ja vajaduste järgi. Samas tehakse meeleldi koostööd teiste kommerts- ja avaliku sektori võrkude haldajatega ühishuvide raames, olles tellijaks ja/või koostööpartneriks.  

ASO MAGISTRAALVÕRGUTEENUSED 

ASO magistraalvõrku saavad kasutada ainult riigi- ja omavalitsusasutused. Magistraalvõrgu arhitektuuri puhul on arvestatud eriliselt võrgu käideldavust. Magistraalvõrgus kasutatakse varuühendusi nii maakondlikel ühendustel kui ka  Tallinnas paikneval kiudoptilisel võrgul. Ümberlülitused toimivad automaatselt. Tallinnas toimiv võrk kasutab tehnoloogiat Gigait-Ethernet. Juurdepääsu magistraalvõrgule pakuvad nii suured kui ka väikesed operaatorid üle Eesti. ASO pakub võimalust klientidel jälgida magistraalvõrgu ja juurdepääsuühenduste kanalite täituvust reaalajas, mis võimaldab hinnata andmesidekanalite läbilaskevõimet, välistades „ülemüümise“. 

Alates juuni keskpaigast on meil  ühendus ka Euroopa Liidu asutuste võrguga TESTA. 

ASO JUURDEPÄÄSUÜHENDUSE TEENUSED 

Seda teenust osutatakse 1993. aastast ning ollakse seega üks vanemaid operaatoreid andmesidevaldkonnas. Mastaapsuselt oleme üks suuremaid ning töötajate arvult väiksemaid. Sisuliselt võtame enda kanda kõik kliendi andmesidega seotud küsimused, jättes kliendile täieliku kaasarääkimisõiguse teenuse lõplikul kujundamisel. Vähe tähtis pole ka see, et toimime väga operatiivselt ja kasumivabalt ning kliendil on täpne ülevaade kõikidest meie tegevustest ja kuludest. Meid kontrollivad  klientidest koosnev nõukogu ja nende spetsialistid. Parima näitena võib tuua Tolliameti ja Piirivalveameti andmesidealase teenindamise.  

VIRTUAALSE PRIVAATVÕRGU (VPN)  HALDUS 

Lisaks andmeside juurdepääsuühenduse haldusele võimaldame kliendile lisaväärtusena ka VPN riist- ja tarkvarahaldust. Meie vastavad töötajad omavad õigust kokku puutuda informatsiooniga, lähtudes riigisaladuse seadusest. Tulemusena haldavad teie VPN lahendust kogenud ja usaldusväärsed spetsialistid. 

26-GHZ RAADIO-BACKUP TALLINNAS 

Eesmärk: 

  • võimaldada juurdepääsuühenduste varundus (backup), parandades missioonikriitiliste süsteemide käideldavust  
  • võimaldada kiiresti ehitada suure kiirusega ajutisi/alalisi ühendusi 
  • kasutada litsentseeritud sagedusvahemikku teenuse kvaliteedi tagamiseks  

ASO’le on Sideamet eraldanud sageduse 26 GHz. Klient peab soetama vastava kliendiseadme ning see võimaldab kasutada 18 Mbit/s kiirusega ühendust ASO magistraalvõrku. 


ASO VoIP (Voice over Internet Protocol) TEENUS 

Antud teenus võimaldab riigiasutustest klientidele pakkuda soodsat kõneedastusteenust. Võrreldes tavapärase telefoniteenusega on sellel järgmised eelised: 

  • odavamad tariifid riigisisestele kõnedele ja ASO võrgusisestele kõnedele ning veidi odavamad kõned välismaale, võrreldes tavatelefoniga. Näiteks puudub võrgusisestel kõnedel kõnealustustasu, mis annab praktiliselt 2 minutit tasuta kõneaega, võrreldes teiste lahendustega 
  • andmeside olemasolu korral võimaldab ametnikul luua ajutise või alalise telefoniga töökoha poole päeva jooksul 
  • ühendumiseks on palju erinevaid mooduseid 
  • on kliendile niisama lihtne kui tavatelefon või selleks ongi tavatelefon 
  • teenuse kasutamine ei välista olemasoleva telefonioperaatori teenuste osalist või täielikku kasutamist 
  • võimalused integreeruda infosüsteemidesse ning kontaktibaasidesse. 

VoIP kasutamisel on ka teatud piiranguid, millega tuleks arvestada - näiteks töö fakside ja modemitega võib olla raskendatud. Kõne kvaliteet võib jääda veidi alla tavatelefoni omale, aga on tunduvalt parem kui mobiiltelefonil. Kuigi kõnetariifid on madalad, võib olla vajadus täiendavate soetuste järele. Erinevad lahendused on olemasoleva telefonikeskjaama omanikele ja kõrvaklappide ning mikrofoni omanikule. Tasuvaima tehnilise lahenduse saamiseks palume pöörduda ASO’sse. 

Meil on Sideametis registreeritud numbrivahemiku kasutamise luba NM01-3228, kasutada on mittegeograafilised telefoninumbrid 8800000-8800999. 

ASO kasutab enda hallatava andmesidevõrgu sidumiseks telefonivõrkudega partnerfirmat. 

ASO KLIENDID 

ASO klientideks on riigi- ja omavalitusasutused. Riigiasutusel ei ole kohustust kasutada magistraalvõrku ega ASO juurdepääsuühenduste teenust, kui see ei ole tehnilistel või muudel põhjustel otstarbekas. Samas on enamik riiklikest struktuuridest otsustanud just ASO paindliku ja kulupõhise teenuse kasuks. 

Senitehtu ja käimasolevad innovaatilised projektid koos RISAK’i uue struktuuri, laienenud tegevusvõimaluste ning kasvava vastutusega loovad hea eelduse riigi IT arendamiseks eelseisval perioodil. 


Andres Kollist
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse asedirektor
Riho Oks
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse riigi infosüsteemide arendamise peaspetsialist
Marko Männik
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse ASO juhataja
Imre Oolberg
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse serverisüsteemide halduse peaspetsialis
 


 
Seotud lingid
· Veel Riigi infosüsteemid


Kõige populaarsem artikkel kategoorias Riigi infosüsteemid:
Eesti olulisemate andmekogude hetkeseis ja pakutavad teenused


Artikli reiting
Keskmine tulemus: 1
Hääled: 1


Oleks tore kui sa annaksid sellele artiklile oma hinnangu:

Super!
Väga hea
Hea
Keskmine
Halb





All logos and trademarks in the site are property of their respective owner(s). Comments are property of their posters, all the rest © 2003 by A&A
A&A elektrooniline väljaanne on valminud IT Kolledži toetusel.
Sait kasutab PHP-Nuke mootorit © 2002. Kõik õigused reserveeritud. PHP-Nuke on GNU/GPL litsensiga tasuta levitatav tarkvara.
Lehe loomiseks kulus: 0.135 sekundit