Menüü
· Viimane number
· A&A konverentsi slaidid
· Küberturve
· Tudengitelt
· E-õpe
· Videomaterjalid
· Avalikud loengud
· Ilmunud numbrid
· Magistrirubriik
· Teemad
· Otsi
· Tellimine
· Küsitlused
· Soovita meid
· Tagasiside
· Top 10
· Statistika
· Toimetuskolleegium

Logi sisse
Kasutajanimi

Parool

Registreeri kasutajaks
Unustasid parooli?

Keeletehnoloogia
Postitatud: Wednesday, October 22 @ 18:57:33 EEST by Haldur Õim

Keeletehnoloogia
Ilmus numbris 05/2002


TOIMETAJALT 5-02 OIM

Haldur Õim – sündinud 22. jaanuaril 1942. Lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna matemaatilise ja strukturaallingvistika alal 1965, filoloogiakandidaat 1970 (väitekiri eesti keele alal), filoloogiadoktor 1983 (väitekiri eesti keele ja üldkeeleteaduse alal), Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik 1994. TRÜ kriminoloogia labori vanemteadur (1969-1977), TRÜ eesti keele kateedri vanemõpetaja (1977-1983), sama kateedri dotsent (1983-1985), aastast 1985 professor, aastast 1992 Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse korraline professor. Aastatel 1975-1976 staûeerinud Zürichi Ülikoolis, 1981-1984 Helsingi Ülikooli lektor, 1991-1992 külalisprofessor Saksamaal Koblenz-Landau Ülikooli arvutuslingvistika insituudis. Teadustöö põhisuunad: teoreetiline lingvistika, arvutilingvistika ja keeletehnoloogia 

Mõni aeg  tagasi [20.09.02] kirjutati alla memorandumile, mille kohaselt Eesti liitub Euroopa Liidu programmiga eContent. eContent  on tegelikult osa väga ulatuslikust ja ambitsioonikast programmist “eEurope: An Information Society For All”.  Kuid eContent on meile oluline selle poolest, et selle põhieesmärgiks on tarkvara väljatöötamine eri keelte jaoks ja neis keeltes talletatud kultuuripärandiga töötamiseks. Tähendab ju content eesti keeles sisu. 

Euroopa Liit on paljukeelne ja -kultuuriline ühendus ja on deklareerinud, et selliseks ka jääb, säilitades sellesse kuuluvate maade keelelise ja kultuurilise identiteedi. Kuidas seda tagada, on üks keerulisemaid EL-i ees seisvaid strateegilisi ülesandeid. 

1992. aastal valmis A. Danzini juhitud uurimisrühma raport Euroopa Komisjonile “Euroopa keelte infrastruktuurist” (nn Danzini raport). Selles seostati EL-i paljukeelsus otseselt infotehnoloogia vahendite kaasamisega probleemi lahendamisse. Suurel määral selle raporti mõjul kavandati EL-is ulatuslike ürituste programm Euroopa juhtimiseks infoühiskonda ning konkreetselt keeletöötlusvahendite arendamiseks. Muidugi ei ole vajadus keelte arvutitöötlusvahendite järele spetsiifiline ainult Euroopale, see on infoühiskonna vältimatu eeldus üldse. Ja see haakub otseselt sellise ala olulisuse kasvuga, mida tänapäeval tunneme keeletehnoloogia nime all. 

Keeletehnoloogia on terminina üsna uus, kuid selle juured ulatuvad aastakümnete taha. Vaieldakse praegugi selle üle, missugused seosed on keeletehnoloogial näiteks arvutilingvistikaga või tehisintellektiga. Viimaste alguse võib aga paigutada vähemalt 20. sajandi  50ndatesse aastatesse. Eestis on selle ajalugu palju lühem. Paremal juhul võib vähemalt arvutilingvistikas esimestest tõsisematest katsetest rääkida 1980ndate aastate keskpaigast alates. 

EL-i keeletehnoloogiaprogrammiga liitusid Eesti uurijad 1995. aastal, kui käivitus Copernicus-programm. Areng on olnud kiire. Oleme osalenud EL-i 4. raamprogrammis ja osaleme 5. raamprogrammis. Ent Eesti on väike ja meie endi senised võimalused on olnud tagasihoidlikult öeldes piiratud. Kui Eesti riik tõsimeeli tahab eContenti programmis osaleda, peab ta ka keeletehnoloogiale vastavat tähelepanu pöörama. 


 
Seotud lingid
· Veel Keeletehnoloogia


Kõige populaarsem artikkel kategoorias Keeletehnoloogia:
Eesti Keele Instituudi elektrooniline keelevara


Artikli reiting
Keskmine tulemus: 0
Hääled: 0

Oleks tore kui sa annaksid sellele artiklile oma hinnangu:

Super!
Väga hea
Hea
Keskmine
Halb





All logos and trademarks in the site are property of their respective owner(s). Comments are property of their posters, all the rest © 2003 by A&A
A&A elektrooniline väljaanne on valminud IT Kolledži toetusel.
Sait kasutab PHP-Nuke mootorit © 2002. Kõik õigused reserveeritud. PHP-Nuke on GNU/GPL litsensiga tasuta levitatav tarkvara.
Lehe loomiseks kulus: 0.135 sekundit