Piela
EHK PEATUNUD TIIGRIHÜPE?
Mul on olnud meeldiv võimalus osaleda ja jälgida Eesti, Läti ja Leedu pankade
infoteholoogia arengut juba 15 aasta jooksul. Algul laua teisel pool, kaubandussüsteemide
ja kaardimaksete spetsialistina, ning viimastel aastatel tehnoloogia tarnijana.
Jälgida Tiigrihüpet nullist alates on olnud huvitav. Kuid mis on juhtunud
ja mis toimub hetkel?
1990. aastate algus oli vaieldamatult hull aeg. Kõike taheti kohe saada,
saada ei olnud aga midagi; süsteemid pidid olema paindlikud ja integreeritavad
ning võimaldama kiiret reageeringut muudatustele.
Pankade juhtkonnas oli siiski ettevõtlikke inimesi, kes said aru, et IT
laiahaardelisel kasutamisel on võimalik saavutada konkurentide ees eelis,
mille abil on võimalik võistelda ka välismaiste ettevõtetega. Pankade oma
IT-osakonnad kasvasid, kuid töömaht kasvas kohati ületamatult suureks,
sest pangandusmaailm muutus pidevalt. Hea ettekujutuse muutustest saab,
kui vaadata Eesti pangandust aastal 1994 ja võrrelda seda aastaga 2004.
KUIDAS TOIME TULDI?
Mõned faktid. Personal oli hästi koolitatud ja heal tehnilisel tasemel.
Pankadel puudus koormav IT-ajalugu, nn mainframe. Nii olid paindlikkus
ja kiirus, võrreldes lääne pankadega, teisel tasemel. Juhtkonnal oli
selge ettekujutus IT tähendusest pankade arengus. Nendel eeldustel tiiger
hüppaski.
MUUDATUSED
1990. aastate lõpus toimus kaks olulist muutust. Pangad jagunesid kahte
selgesti eristatavasse rühma. A-rühma liikmed võtsid kasutusele parimad
lahendused ja investeerisid muu hulgas mobiilsusesse ning business intelligence-i.
B-rühma ettevõtetel lõppes usk ja nad jäid võitlema operatiivjuhtimise
süsteemidega.
Teiseks muutuseks oli juhtivate pankade üleminek välismaiste pankade omandisse.
SAAVUTUSED
On tore tõdeda, et pangandust on saatnud edu nii pankades endis kui ka
neid teenindavates IT-firmades. Pankadest on kõige edukamad olnud need,
kes on kasutusele võtnud business intelligence-i ja mobiilsed rakendused.
Tähelepanuväärne on mobiilsete lahenduste areng Eestis. Vaevalt need lahendused
on avaldanud erilist mõju pankade teenimisvõimalustele, kuid arengule küll.
Vaieldamatult on piirkonna tähtsaimaks saavutuseks olnud kaardimaksete
arendamine Konts Latvia poolt, kes on selle ala pioneeriks. Praeguseks
on Konts Latvia TietoaEnatoria osa ja üks ettevõtte parimaid kullasooni.
Samuti võib edukateks pidada leedu Forbis´t pankade operatsioonisüsteemide
arendajana ja investeerijana, ning Leedu Penki Kontinentai ATM-süsteemide
arendajana.
VEIDRUSED
Hämmastav on see, et ikka veel ei tee mõned pangad vahet IT ja riistvara
vahel. Ühest piirkonna pangast teatati alles hiljuti uutest IT-lahendustest
uhkusega teavitati mitme serveri ja suure hulga personaalarvutite soetamisest.
Tehnoloogiliste lahenduste poolest liiguvad pangad eri suundades, on see
hea või halb, seda näitab aeg.
HETKESEIS
Pankade IT-olukord on rahunenud. Kuid palju on veel vaja ära teha operatiivjuhtimise
süsteemide valdkonnas ja puudu on strateegilistest lahendustest.
A-rühma pangad on omaks võtnud üldlevinud euroopaliku trendi: vähendada
kulutusi ja saada tulu investeeringutest. Tõenäoliselt mõlgutab IT-juhtkond
omi mõtteid, omanikud aga teevad otsuseid, olgu siis ühes või teises suunas.
TIIGER?
Tiiger on hüppe lõpetanud, hetkel roomab ta vaikselt edasi. Kas tiiger
hüppab veel või jätkab roomates?
Harry Piela
Sybase Baltic piirkonnajuht