Järvis
Varahaldus on finantsteenus, mille kaheks peamiseks tegevusvaldkonnaks
on investeerimisfondide valitsemine ja vahendamine ning investeerimisportfellide
haldamine. Fondi valitsemine hõlmab endas fondi aktsiate või osakute väljalaske
korraldamist, fondi vara investeerimist, fondi vara üle arvestuse pidamist
ning muid eelmainitud tegevusi toetavaid toiminguid. Portfelli haldamise
teenus on mõeldud firmadele või eraisikutele, kellel pole endal aega või
teadmisi investeerimisega tegelemiseks. Kliendi investeerimisportfelli
haldamise eesmärk on vastavalt kokkulepitud investeerimisstrateegiale kliendi
varade kasvatamine. Investeerimisstrateegia määrab ära, milliseid instrumente
millistel ajaperioodidel ja millise riskitasemega kasutatakse.
Selleks et paremini mõista varahalduse infosüsteemide tööd, on asjakohane
põgusalt tutvustada varahalduse äriprotsessi. Infosüsteemi aspektist vaadatuna
on varahalduse äriprotsess jaotatud üldjoontes kolmeks osaks: front-office,
middle-offic ja back-office.
Front-office: analüüs, tehingute sisestamine ja kontrollimine, positsioonide
monitooring ja simulatsioon.
Middle-office: riskijuhtimine ja -monitooring, investeerimisinstrumentide
ja portfellide defineerimine ja seadistamine, tootluse mõõtmine (performance
measurement)
Back-office: tehingute kinnitamine ja settlement, raamatupidamiskannete
genereerimine (edastuseks raamatupidamissüsteemile), fondiosakute puhasväärtuse
(NAV) arvutus, aruandlus ja seaduslikkuse vastavuse (näiteks limiitide)
kontroll
Ülaltoodu põhjal võime nüüd identifitseerida varahaldussüsteemidelt nõutavad
põhifunktsionaal- sused. Need jagunevad kahte suuremasse gruppi:
1) protsessivoo
juhtimine ja
2) finantsmatemaatika.
Lisaks nendele on olulised veel turuinfo (börsihinnad, valuutakursid jne)
saamise liides, staatilise info (portfellid, kliendid, instrumendid,
valuutad jpt) redaktorid ning liidesed teiste infosüsteemi- dega nagu pangasüsteem,
andmeladu jne.
Varahaldussüsteeme eristab üksteisest see, kui laiaulatuslikult ja sügavuti
on need funktsionaal- sused implementeeritud.
Eesti Ühispangas kasutatav Trema FinanceKIT on Straight-Through processing
(STP) süsteem, mis tähendab seda, et ta toetab äriprotsessi kogu tehingu
elutsükli ulatuses, alustades tehingu sisestamisest kuni tehingu teostamise,
jälgimise ja raporteerimiseni. See on tehingu- ja rahavoopõhine süsteem.
Tehingute sisestamisel genereerib süsteem iga tehingu kohta kõik selle
tehinguga antud hetkel ja ka tulevikus kaasnevad rahavood. Tehingute ning
nende rahavoogude baasil toimuvad kõik arvutused ja protsessi juhtimine.
Trema FinanceKIT võimaldab kasutajal defineerida täpselt oma äriprotsessile
vastava Transaction State Flow, millega määratakse ära tehingute töötlemise
sammud, nende järjestus ning erinevad stsenaariumid. Tehingu töötlemise
käigus liigub tehing läbi Transaction State Flow, omades erinevates sammudes
erinevat staatust. Iga staatus määrab, millised on võimalikud operatsioonid
selle tehinguga selles konkreetses staatuses oleva tehingu puhul. Näiteks
on võimalik määrata, et teatud tingimustele vastavate tehingute puhul on
vajalik lisa-kontrollsamm (nn neljasilma-printsiip). Samuti määrab tehingu
staatus ära, millistel kasutajatel (kas front-office, middle-office, või
back-office rolliga töötajatel) on võimalik seda tehingut töödelda.
Iga tehing kuulub mingisse portfelli, mis on kogum ühele isikule või organisatsioonile
kuuluvatest investeeringutest. Portfellid võivad moodustada hierarhiaid,
kus ühe portfelli alla võib kuuluda teisi portfelle, samuti võib üks portfell
olla alamportfelliks mitmele teisele portfellile. Näiteks võib kliendi
investeeringud jagada vastavalt instrumendi tüübile alamportfellide Aktsiad,
Võlakirjad ja Fondiosakud vahel, mis omakorda kuuluvad kliendi kõiki investeeringuid
kajastava peaportfelli alla. Portfellide hierarhilisus annab parema ja
struktureeritud ülevaate varadest ning need on kergemini hallatavad. Näiteks
on võimalik määrata kasutajaõiguseid hierarhia mingile harule või käivitada
arvutus- või hooldusprotsesse, selle asemel et neid iga portfelli jaoks
eraldi teha.
Trema FinanceKIT on väga tugev kasutatavate investeerimisinstrumentide
valiku poolest. Kuna instrumentide valik on väga lai ja samuti on igal
instrumenditüübil palju erinevaid parameetreid, siis peab neid toetav süsteem
olema väga paindlik ning hästi konfigureeritav (ehk parametriseeritav).
Erinevalt enamlevinud varahaldussüsteemidest võimaldab Trema FK reaalajas
jälgida portfellide positsioonide turuväärtust, arvutades pidevalt portfellis
olevate instrumentide kohta erinevaid näitajaid ja hinnates riske.
See oskab võlainstrumentide turuväärtust ja teisi finantsnäitajaid arvutada
nii instrumendi turuhinna põhjal kui ka selle instrumendiga seotud tulukõvera
järgi. Viimane omadus on väga kasulik vähelikviidsete instrumentide puhul,
kui pole võimalik usaldusväärset hinda turuinfo pakkuja (näiteks Reuters
või Telerate) vahendusel saada. Paljudel lihtsamatel varahaldussüsteemidel
seda omadust pole. Hea varahaldussüsteemi kõige väärtuslikum osa ongi
finantsalgoritmid, mis oskavad portfellis olevate investeeringute näitajaid
arvutada, võttes arvesse nende rahavoogusid tulevikus, erinevaid valuutasid
ja nende intressimäärasid, diskonteerimisi, intressi- ja valuutariski ja
palju muud.
Arhitektuuri poolest on Trema FinanceKIT paksu kliendiga klient-server-lahendus,
mis andmebaasina kasutab Sybase andmebaasimootorit.
Lisaks lingile jaepangasüsteemi, mille kaudu toimub tehingute, sh maksete
infovahetus, on Trema FinanceKITil lingid ka andmelaoga, raamatupidamissüsteemiga
ning SWIFTi ja Reutersi teenustega.
Raoul Järvis
Eesti Ühispanga IT arendusjuht