Menüü
· Viimane number
· A&A konverentsi slaidid
· Küberturve
· Tudengitelt
· E-õpe
· Videomaterjalid
· Avalikud loengud
· Ilmunud numbrid
· Magistrirubriik
· Teemad
· Otsi
· Tellimine
· Küsitlused
· Soovita meid
· Tagasiside
· Top 10
· Statistika
· Toimetuskolleegium

Logi sisse
Kasutajanimi

Parool

Registreeri kasutajaks
Unustasid parooli?

Varahalduse infosüsteem
Postitatud: Monday, November 15 @ 11:27:19 EET by Raoul Järvis

Pangandus

Järvis

Varahaldus on finantsteenus, mille kaheks peamiseks tegevusvaldkonnaks on investeerimisfondide valitsemine ja vahendamine ning investeerimisportfellide haldamine. Fondi valitsemine hõlmab endas fondi aktsiate või osakute väljalaske korraldamist, fondi vara investeerimist, fondi vara üle arvestuse pidamist ning muid eelmainitud tegevusi toetavaid toiminguid. Portfelli haldamise teenus on mõeldud firmadele või eraisikutele, kellel pole endal aega või teadmisi investeerimisega tegelemiseks. Kliendi investeerimisportfelli haldamise eesmärk on vastavalt kokkulepitud investeerimisstrateegiale kliendi varade kasvatamine. Investeerimisstrateegia määrab ära, milliseid instrumente millistel ajaperioodidel ja millise riskitasemega kasutatakse.  

Selleks et paremini mõista varahalduse infosüsteemide tööd, on asjakohane põgusalt tutvustada varahalduse äriprotsessi. Infosüsteemi aspektist vaadatuna on varahalduse äriprotsess jaotatud üldjoontes kolmeks osaks: front-office, middle-offic ja back-office.  

Front-office: analüüs, tehingute sisestamine ja kontrollimine, positsioonide monitooring ja simulatsioon

Middle-office: riskijuhtimine ja -monitooring, investeerimisinstrumentide ja portfellide defineerimine ja seadistamine, tootluse mõõtmine (performance measurement

Back-office: tehingute kinnitamine ja settlement, raamatupidamiskannete genereerimine (edastuseks raamatupidamissüsteemile), fondiosakute puhasväärtuse (NAV) arvutus, aruandlus ja seaduslikkuse vastavuse (näiteks limiitide) kontroll 

Ülaltoodu põhjal võime nüüd identifitseerida varahaldussüsteemidelt nõutavad põhifunktsionaal- sused. Need jagunevad kahte suuremasse gruppi:
1) protsessivoo juhtimine ja
2) f
inantsmatemaatika. 

Lisaks nendele on olulised veel turuinfo (börsihinnad, valuutakursid jne) saamise liides, “staatilise info” (portfellid, kliendid, instrumendid, valuutad jpt) redaktorid ning liidesed teiste infosüsteemi- dega nagu pangasüsteem, andmeladu jne.  

Varahaldussüsteeme eristab üksteisest see, kui laiaulatuslikult ja sügavuti on need funktsionaal- sused implementeeritud.  

Eesti Ühispangas kasutatav Trema FinanceKIT on Straight-Through processing (STP) süsteem, mis tähendab seda, et ta toetab äriprotsessi kogu tehingu elutsükli ulatuses, alustades tehingu sisestamisest kuni tehingu teostamise, jälgimise ja raporteerimiseni. See on tehingu- ja rahavoopõhine süsteem. Tehingute sisestamisel genereerib süsteem iga tehingu kohta kõik selle tehinguga antud hetkel ja ka tulevikus kaasnevad rahavood. Tehingute ning nende rahavoogude baasil toimuvad kõik arvutused ja protsessi juhtimine.  

Trema FinanceKIT võimaldab kasutajal defineerida täpselt oma äriprotsessile vastava Transaction State Flow, millega määratakse ära tehingute töötlemise sammud, nende järjestus ning erinevad stsenaariumid. Tehingu töötlemise käigus “liigub” tehing läbi Transaction State Flow, omades erinevates sammudes  erinevat staatust. Iga staatus määrab, millised on võimalikud operatsioonid selle tehinguga selles konkreetses staatuses oleva tehingu puhul. Näiteks on võimalik määrata, et teatud tingimustele vastavate tehingute puhul on vajalik lisa-kontrollsamm (nn neljasilma-printsiip). Samuti määrab tehingu staatus ära, millistel kasutajatel (kas front-office, middle-office, või back-office rolliga töötajatel) on võimalik seda tehingut töödelda.  

Iga tehing kuulub mingisse portfelli, mis on kogum ühele isikule või organisatsioonile kuuluvatest investeeringutest.  Portfellid võivad moodustada hierarhiaid, kus ühe portfelli alla võib kuuluda teisi portfelle, samuti võib üks portfell olla alamportfelliks mitmele teisele portfellile. Näiteks võib kliendi investeeringud jagada vastavalt instrumendi tüübile alamportfellide Aktsiad, Võlakirjad ja Fondiosakud vahel, mis omakorda kuuluvad kliendi kõiki investeeringuid kajastava peaportfelli alla. Portfellide hierarhilisus annab parema ja struktureeritud ülevaate varadest ning need on kergemini hallatavad. Näiteks on võimalik määrata kasutajaõiguseid hierarhia mingile harule või käivitada arvutus- või hooldusprotsesse, selle asemel et neid iga portfelli jaoks eraldi teha.  

Trema FinanceKIT on väga tugev kasutatavate investeerimisinstrumentide valiku poolest. Kuna instrumentide valik on väga lai ja samuti on igal instrumenditüübil palju erinevaid parameetreid, siis peab neid toetav süsteem olema väga paindlik ning hästi konfigureeritav (ehk parametriseeritav).  

Erinevalt enamlevinud varahaldussüsteemidest võimaldab Trema FK reaalajas jälgida portfellide positsioonide turuväärtust, arvutades pidevalt portfellis olevate instrumentide kohta erinevaid näitajaid ja hinnates riske.  

See oskab võlainstrumentide turuväärtust ja teisi finantsnäitajaid arvutada nii instrumendi turuhinna põhjal kui ka selle instrumendiga seotud tulukõvera järgi. Viimane omadus on väga kasulik vähelikviidsete instrumentide puhul, kui pole võimalik usaldusväärset hinda turuinfo pakkuja (näiteks Reuters või Telerate) vahendusel saada. Paljudel lihtsamatel varahaldussüsteemidel seda omadust pole. Hea varahaldussüsteemi “kõige väärtuslikum osa” ongi finantsalgoritmid, mis oskavad portfellis olevate investeeringute näitajaid arvutada, võttes arvesse nende rahavoogusid tulevikus, erinevaid valuutasid ja nende intressimäärasid, diskonteerimisi, intressi- ja valuutariski ja palju muud. 

Arhitektuuri poolest on Trema FinanceKIT paksu kliendiga klient-server-lahendus, mis andmebaasina kasutab Sybase andmebaasimootorit. 

Lisaks lingile jaepangasüsteemi, mille kaudu toimub tehingute, sh maksete infovahetus, on Trema FinanceKITil lingid ka andmelaoga, raamatupidamissüsteemiga ning SWIFTi ja Reutersi teenustega. 


Raoul Järvis
Eesti Ühispanga IT arendusjuht 


 
Seotud lingid
· Veel Pangandus


Kõige populaarsem artikkel kategoorias Pangandus:
Hansapanga IT


Artikli reiting
Keskmine tulemus: 0
Hääled: 0

Oleks tore kui sa annaksid sellele artiklile oma hinnangu:

Super!
Väga hea
Hea
Keskmine
Halb





All logos and trademarks in the site are property of their respective owner(s). Comments are property of their posters, all the rest © 2003 by A&A
A&A elektrooniline väljaanne on valminud IT Kolledži toetusel.
Sait kasutab PHP-Nuke mootorit © 2002. Kõik õigused reserveeritud. PHP-Nuke on GNU/GPL litsensiga tasuta levitatav tarkvara.
Lehe loomiseks kulus: 0.139 sekundit