Menüü
· Viimane number
· A&A konverentsi slaidid
· Küberturve
· Tudengitelt
· E-õpe
· Videomaterjalid
· Avalikud loengud
· Ilmunud numbrid
· Magistrirubriik
· Teemad
· Otsi
· Tellimine
· Küsitlused
· Soovita meid
· Tagasiside
· Top 10
· Statistika
· Toimetuskolleegium

Logi sisse
Kasutajanimi

Parool

Registreeri kasutajaks
Unustasid parooli?

E-õppe hetkeseis ja tulevikusuunad Eestis e-ülikooli ühise e-õppe keskkonna vali
Postitatud: Sunday, October 10 @ 14:44:39 EEST by Karin Ruul

E-õpe

E-ÕPE 2-04

Eesti kõrgkoolid on juba mitu aastat rääkinud ühise e-õppe keskkonna (edaspidi ka õpikeskkonnad) ostmisest ja haldamisest. Senini on ajutiselt kasutusel WebCT, kuid kas see on õige ja lõplik valik? Sellele küsimusele vastuse saamiseks lükkaski Eesti e-ülikool 2002. aasta sügissemestril käima erinevate õpikeskkondade testimise ja katsetamise protsessi. Hetkel on valmimas põhjalikum analüüs, mis peaks valmis saama 2004. aasta aprillis. Käesoleva artikli eesmärgiks on anda ülevaade e-õppe olukorrast Eestis ning selle arengusuundadest ja tutvustada ühisele õpikeskkonnale esitatavaid nõudeid. 

ESIMESED SAMMUD 

Esimene Eestis loodud e-kursus jõudis avalikkuse ette 1996. aastal, kui esimestesse Eesti koolidesse oli jõudnud Internet. Kursus oli mõeldud õpetajatele ja toimus kaugkoolitusena e-kirja vahendusel. Kursus valmis Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis. Läbiviijateks ja autoriteks olid Anne Villems ja Terje Tuisk. Lisaks olid neil igas koolis abiks kohalikud tuutorid, kes tundsid kohalikke olusid, reeglina oli see kooli arvutiõpetaja või süsteemiadministraator. Kursusel õpetati e-maili kasutamist, netiketti, mailinglistide kasutamist, ftp-serverite kasutamist ja Internetist otsimist. Kursus oli kooliõpetajate seas suhteliselt populaarne ning seda korrati kolm korda. 

Esimesed  veebipõhised  kursused valmisid  samuti Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudis 1999. aastal. Kaheksa pilootkursuse loomiseks ja piloteerimiseks kirjutati  projekt Avatud Eesti Fondile. Projekti kirjutades puututi esmakordselt kokku ka õpikeskkondade valikuga. Antud hetke eeliseks oli see, et turul oli vähe õpikeskkondi ja  nende areng ning kasutamine olid lapsekingades. Valiku olulisemateks kriteeriumideks oli tol hetkel see, et sõbrad kasutavad ning neil on positiivne kogemus, ja õpikeskkonna arenguvõimelisus. Tolle valiku võitjaks osutus WebCT (Web Course Tool, http://www.webct.com), mida arendati Briti Kolumbia ülikoolis, ning 1998. aastal, kui projekti kirjutati, omas see enam kui poolt e-õppe turust. WebCT-server installeeriti TÜ ATI serverisse ning seal asus see kuni 2004. aasta veebruarini.  Esimestel kursustel õpetati Interneti põhimõtteid, MS Excelit, MS Wordi, veebilehtede tegemist ning matemaatilist loogikat. Enamik kursusi on ka senini käigus, kuid nende sisu on pidevalt uuendatud ja täiendatud. 

Avatud Eesti Fondi poolt toetatud projektist said ideid ka teised Tartu Ülikooli õppejõud ning tekkis vajadus neid  koolitada e-õppe ja WebCT valdkonnas. 2000. aastal valmis esimene e-kursus, kus õpetati WebCTs kursuseid looma.  

2001. aastal hakkasid e-õppe ja sh. WebCT vastu huvi tundma ka Estonian Business School ja Eesti IT Kolledž.   

2002. aasta alguse seisuga kasutasid aktiivselt WebCTd Tartu Ülikool, EBS ja IT Kolledž. Samuti näitasid WebCT vastu huvi ja kasutasid üksikute kursuste läbiviimisel Tallinna Pedagoogikaülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Põllumajandusülikool. Lisaks WebCT’le oli Eestis kasutuses IBM LearningSpace Concordia Rahvusvahelises Ülikoolis.  

2002. aastal hakkas Tallinna Pedagoogikaülikool arendama oma õpikeskkonda IVA (http://www.htk.tpu.ee/iva/), mis on nüüd ka ametlikult TPÜ õpikeskkond. Lisaks IVAle on TPÜs kasutuses LearnLoop. 

Tallinna Tehnikaülikoolis sai e-õpe alguse 1999. aastal, kui TEMPUS-projekti raames loodi esimesed kursused. Suurema hoo sai e-õpe TTÜs sisse aastal 2001, kui Eesti kõrgkoolides hakkas idanema e-ülikooli idee. 

E-ÕPE 2002. AASTA SÜGISSEMESTRIL 

2002. aasta alguses tõstis WebCT oma litsentsitasusid. Väiksematele kõrgkoolidele sai selgeks, et nad ei jõua ise WebCT litsentse osta ning kaaluti isegi mõne teise õpikeskkonna ostmist. Teine võimalus oli hakata ostma ühist õpikeskkonda. Tekkis järjekordselt küsimus, millist – milline keskkond on parim ja sobilikem Eesti kõrgkoolidele. 

Sügisel kutsuti kokku töörühm, kelle eesmärgiks oli valida 2002. aasta lõpuks ühine õpikeskkond. Töörühma kuulusid TÜ, TTÜ, TPÜ, EBS, ITK, EPMÜ esindajad.  

Antud hetkeks oli e-õppe seis nendes kõrgkoolides järgmine: 

Kõrgkool 

E-õppe kursusel osalejate arv 

E-õppe kursuste arv 

TTÜ 

TPÜ 

200 

10 

TÜ 

2500 

150 

ITK 

200 

30 

EBS 

700 

48 

EPMÜ 

20 

Kokku 

3400 

238 

TÜ, ITK, EBS kursused olid WebCT keskkonnas ning TPÜ kursused IVAs ja LearnLoopis.  

TÜ deklareeris, et jätkab kindlasti WebCTga, sest õppejõud on harjunud kasutusel oleva keskkonnaga, koolitatud on paljusid õppejõude. EBS ja ITK otsisid uusi võimalusi, sest WebCT litsentsitasu käis neil üle jõu, ning EPMÜ ja TTÜ olid e-õppega alustamas. TPÜ otsustas arendama hakata oma vabavaralist õpikeskkonda IVA, mis kuulutati ka TPÜ ametlikuks õpikeskkonnaks. 

Ekspertrühma poolt prognoositi 2004. aasta lõpuks järgmist: 

Kõrgkool 

E-õppe kursusel osalejate arv 

E-õppe kursuste arv 

TTÜ 

2000 

100 

TPÜ 

1000 

100 

TÜ 

5000 

300 

ITK 

200 

30 

EBS 

700 

100 

EPMÜ 

1000 

20 

Kokku 

9900 

650 

E-ÕPPE HETKESEIS (JAANUAR 2004) 

2003. aasta lõpuks oli Eesti e-ülikooli e-kursuste andmebaasis ca 330 kursust ning ca 10 000 õppurit osales erinevatel e-kursustel. Mõned üksikud kursused on ingliskeelsed, kuid puudub täielikult veebipõhine koolitusprogramm. 

Õppurid ja e-kursused jagunevad järgmiselt: 

Kõrgkool 

Õpikeskkond 

Kursused 

Õppurid 

Eesti IT Kolledž 

WebCT 

10 

300 

Eesti Põllumajandusülikool 

WebCT 

200 

Estonian Business School 

WebCT 

28 

550 

Tallinna Tehnikaülikool 

WebCT 

38 

400 

Tartu Ülikool 

WebCT 

150 

5800 

Tallinna Pedagoogikaülikool 

IVA+ Learnloop 

93 

2500 

Kokku 

 

327 

9750 

TULEVIK 

2003. aastal toetas Eesti e-Ülikool kõrgkoole uute e-kursuste loomiseks ühe miljoni krooniga, mille tulemusena peaks 2004. aasta jooksul tekkima 43 uut kursust. 2004. aastal peaks toetussumma veelgi kasvama. Lisaks e-ülikoolile on ka kõrgkoolid ise investeerinud uute e-kursuste loomisesse. Selliste finantside juures peaks 2005. aasta lõpuks olema Eestis üle 500 kursuse ning õppurite arv võiks küündida üle 15 000

ÜHISELE ÕPIKESKKONNALE ESITATAVAD NÕUDED 

2002. aastal kokkukutsutud ekspertrühma eesmärgiks oli valida e-ülikooli liikmeskõrgkoolidele ühine õpikeskkond. Ekspertrühm käis koos sügissemestril neli korda ning jõuti järgmiste tingimusteni.  Ühine õpikeskkond peaks olema eestikeelne või siis tõlgitav. Samuti peaks eksisteerima ühine portaal, kus reklaamitakse kursuseid ja mis sisaldab õpikeskkonnaga seonduvaid abimaterjale. Samuti oldi ühel meelel, et ühine keskkond peaks võimaldama ühtset audentimist, st. tudeng saab oma olemasoleva kasutajanimega logida nii õppeinfosüsteemi, kirjakasti, õpikeskkonda kui ka mujale. Samuti peaks keskkond olema ühildatav ülikoolide õppeinfosüsteemidega ning toetama standardeid. 

Ekspertrühmal paluti ka hinnata veebipõhiste õpikeskkonnavahendite olulisust skaalal 5 (väga oluline) kuni 1 (ei ole üldse oluline). Tulemus oli järgmine: 

Siit võib järeldada, et ühises õpikeskkonnas peaksid kindlasti olema kalender, foorumid ja võimalus saata/suunata kirju välisele e-maili aadressile. 

Hindamisvahendite osas pidasid eksperdid oluliseks vastusfailide saatmise vahendi (24), enesetestide (24) ja hinnatavate testide (22) olemasolu. 

Eksperdid olid ühel arvamusel, et ühine keskkond peaks kindlasti sisaldama õppematerjalide esitamise vahendit, võimalust viidata kursusevälistele veebilehekülgedele, kursuse administreerimisvahendeid ja võimalust siduda õpikeskkond õppeinfosüsteemiga. Kindlasti on ka väga oluline, et õppejõud omaks kursuse kohta käivat statistikat, et tal oleks võimalik õpitulemusi edastada õppuritele, et õppuril oleks võimalik otsida, et õppejõud saaks kursust üles ehitada dünaamiliselt, ja rühmatöö vahendit. 

Lisaks ankeedis väljatoodud vahenditele arvati, et õpikeskkonnas võiks olla nn. ajatelg, et õppurid näeksid, kui kaugel nad õpingutega on; enesetestide ja hindeliste testide import ja eksport; testitulemuste automaatne leidmine ja nn Undo-käsk. 

Eespool toodud nõuded on esitatud õppejõu ja tehnilise poole seisukohast. 

Kursuse administreerimise seisukohast tuleks esile tõsta järgmist: 

  • õpikeskkond peab olema testitud ja võimaldama pakkuda kursusi vähemalt 20 000 õppurile 
  • võimaldama jälgida õppurite tegevust (logifailid) 
  • ühilduvus kõrgkoolides kasutatavate infosüsteemidega 
  • olema lihtne ja mugav kasutada. 

Õpikeskkonnale esitatavad nõuded võib kokkuvõtvalt esitada järgmiselt:  

Üldised tehnilised nõuded 

  • Õpikeskkond peab töötama Unix-laadses serveris (Eesti E-ülikooli projektil on SUN Solaris 9 server). 
  • Ei tohi esitada erinõudeid kasutaja arvutile ega ka rakendustele, st. kasutajad peaksid õpikeskkonnale ligi saama enamlevinud veebilehitsejaga. 
  • Olema eestikeelne või eestistatav. 
  • Skaleeritavus, s.t õpikeskkond peab töötama nii  100, 1000 kui ka 20 000 õppuriga. 
  • Võimalik peab olema eristada vähemasti kolme kasutajate gruppi (õppur, kursuse disainer/autor ja õpikeskkonna administraator), soovitavalt nelja, lisandub tuutor/kursuse läbiviija. 
  • Toetama standardeid (IMS, SCORM). 
  • Võimaldama õpikeskkonda ühildada erinevate rakendustega, sh õppeinfo- süsteemidega.   
  • Õppejõud peab saama ise kursusele tudengeid lisada. 
  • Õppurite kasutajatunnuseid saavad luua õppurid ise (ja/või on võimalik siseneda õpikeskkonda üle LDAP vms protokolli). 


Kasutuslihtsus ja loogilisus 

  • Õpikeskkonda peab olema lihtne ja efektiivne kasutada kõikidel kasutajagruppidel.  
  • Õpikeskkonna kujundus peab olema  
  • lihtne  
  • üheselt mõistetav ja 
  • kogu õpikeskkonnas ühes stiilis.  
  • Õpikeskkond ei tohi nõuda kasutajatelt spetsiifilisi teadmisi ega kogemusi õpikeskkonnas toimetulekuks.  


Organisatsioonilised kriteeriumid 

  • Õpikeskkond peab olema laialt levinud ja seda kasutavad ülikoolid üle maailma.  
  • Tugiteenused kõikidele kasutajagruppidele (help, helpdesk jne). 
  • Finantsilisest seisukohast olema taskukohane e-ülikoolile, arvestades 
  • ühekordseid kulusid 
  • jooksvaid kulusid (serveri ülalpidamine, koolitus jne).
     

Pedagoogilised kriteeriumid (kursuse disainimise ja läbiviimise seisukohast) 

  • Õppejõul peab olema võimalus esitada oma materjale levinuimas failiformaatides. 
  • Õppematerjale peab olema võimalik selgelt – ajalises ja sisulises järjestuses – struktureerida. 
  • Õpetajal peab olema võimalik valida oma õpetamismeetod. 
  • Õpikeskkonnas peab olema piisaval hulgal suhtlusvahendeid, et õppejõud saaks edukalt oma pedagoogilist kontseptsiooni realiseerida. 
  • Õpikeskkond peaks võimaldada organiseerida kvaliteetset 
  • grupitööd 
  • iseseisvat tööd 
  • hindamist, sh. teste  
  • Õppejõud peab saama kursust üles ehitada dünaamiliselt. 
  • Õppejõul ja tuutoril peavad olema vahendid õppeprotsessi jälgimiseks ja haldamiseks, nt 
  • õppurite lisamine kursusele 
  • logifailid õppurite tegevustest (testid, jututuba jne.
  • õppurite tulemuste tabelid

Kokkuvõtteks võib öelda, et ühise e-õppe keskkonna valiku protsessis tuleb silmas pidada mitmeid kriteeriume, arengusuundasid ja trende nii Eestis kui ka maailmas. Me peame valmis olema, et tulevikus hakkavad ühist õpikeskkonda kasutama üle 20 000 kraadi- ja täiendusõppuri. Samas ühise e-õppe keskkonna valimise otsus ei saa olla pikaajaline – 3...5 aasta tagant tuleb otsus ümber vaadata, sest Internet, andmeside ja õpikeskkonnad arenevad kiiresti. Kolme aasta pärast võib osa eespool välja toodud tingimusi osutuda üleliigseteks ning lisanduvad uued nõudmised ja vajadused. 


Karin Ruul
Eesti e-ülikooli projektijuht 


 
Seotud lingid
· Veel E-õpe


Kõige populaarsem artikkel kategoorias E-õpe:
Eesti e-ülikooli vajaduste analüüs


Artikli reiting
Keskmine tulemus: 0
Hääled: 0

Oleks tore kui sa annaksid sellele artiklile oma hinnangu:

Super!
Väga hea
Hea
Keskmine
Halb





All logos and trademarks in the site are property of their respective owner(s). Comments are property of their posters, all the rest © 2003 by A&A
A&A elektrooniline väljaanne on valminud IT Kolledži toetusel.
Sait kasutab PHP-Nuke mootorit © 2002. Kõik õigused reserveeritud. PHP-Nuke on GNU/GPL litsensiga tasuta levitatav tarkvara.
Lehe loomiseks kulus: 0.141 sekundit