E-ÕPE 2-04
Eesti kõrgkoolid on juba mitu aastat rääkinud ühise e-õppe keskkonna (edaspidi
ka õpikeskkonnad) ostmisest ja haldamisest. Senini on ajutiselt kasutusel
WebCT, kuid kas see on õige ja lõplik valik? Sellele küsimusele vastuse
saamiseks lükkaski Eesti e-ülikool 2002. aasta sügissemestril käima erinevate
õpikeskkondade testimise ja katsetamise protsessi. Hetkel on valmimas põhjalikum
analüüs, mis peaks valmis saama 2004. aasta aprillis. Käesoleva artikli
eesmärgiks on anda ülevaade e-õppe olukorrast Eestis ning selle arengusuundadest
ja tutvustada ühisele õpikeskkonnale esitatavaid nõudeid.
ESIMESED SAMMUD
Esimene Eestis loodud e-kursus jõudis avalikkuse ette 1996. aastal, kui
esimestesse Eesti koolidesse oli jõudnud Internet. Kursus oli mõeldud õpetajatele
ja toimus kaugkoolitusena e-kirja vahendusel. Kursus valmis Tartu Ülikooli
arvutiteaduse instituudis. Läbiviijateks ja autoriteks olid Anne Villems
ja Terje Tuisk. Lisaks olid neil igas koolis abiks kohalikud tuutorid,
kes tundsid kohalikke olusid, reeglina oli see kooli arvutiõpetaja või
süsteemiadministraator. Kursusel õpetati e-maili kasutamist, netiketti,
mailinglistide kasutamist, ftp-serverite kasutamist ja Internetist otsimist.
Kursus oli kooliõpetajate seas suhteliselt populaarne ning seda korrati
kolm korda.
Esimesed veebipõhised kursused valmisid samuti Tartu Ülikooli arvutiteaduste
instituudis 1999. aastal. Kaheksa pilootkursuse loomiseks ja piloteerimiseks
kirjutati projekt Avatud Eesti Fondile. Projekti kirjutades puututi esmakordselt
kokku ka õpikeskkondade valikuga. Antud hetke eeliseks oli see, et turul
oli vähe õpikeskkondi ja nende areng ning kasutamine olid lapsekingades.
Valiku olulisemateks kriteeriumideks oli tol hetkel see, et sõbrad kasutavad
ning neil on positiivne kogemus, ja õpikeskkonna arenguvõimelisus. Tolle
valiku võitjaks osutus WebCT (Web Course Tool, http://www.webct.com), mida
arendati Briti Kolumbia ülikoolis, ning 1998. aastal, kui projekti kirjutati,
omas see enam kui poolt e-õppe turust. WebCT-server installeeriti TÜ ATI
serverisse ning seal asus see kuni 2004. aasta veebruarini. Esimestel
kursustel õpetati Interneti põhimõtteid, MS Excelit, MS Wordi, veebilehtede
tegemist ning matemaatilist loogikat. Enamik kursusi on ka senini käigus,
kuid nende sisu on pidevalt uuendatud ja täiendatud.
Avatud Eesti Fondi poolt toetatud projektist said ideid ka teised Tartu
Ülikooli õppejõud ning tekkis vajadus neid koolitada e-õppe ja WebCT valdkonnas.
2000. aastal valmis esimene e-kursus, kus õpetati WebCTs kursuseid looma.
2001. aastal hakkasid e-õppe ja sh. WebCT vastu huvi tundma ka Estonian
Business School ja Eesti IT Kolledž.
2002. aasta alguse seisuga kasutasid aktiivselt WebCTd Tartu Ülikool, EBS
ja IT Kolledž. Samuti näitasid WebCT vastu huvi ja kasutasid üksikute kursuste
läbiviimisel Tallinna Pedagoogikaülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti
Põllumajandusülikool. Lisaks WebCT’le oli Eestis kasutuses IBM LearningSpace
Concordia Rahvusvahelises Ülikoolis.
2002. aastal hakkas Tallinna Pedagoogikaülikool arendama oma õpikeskkonda
IVA (http://www.htk.tpu.ee/iva/), mis on nüüd ka ametlikult TPÜ õpikeskkond.
Lisaks IVAle on TPÜs kasutuses LearnLoop.
Tallinna Tehnikaülikoolis sai e-õpe alguse 1999. aastal, kui TEMPUS-projekti
raames loodi esimesed kursused. Suurema hoo sai e-õpe TTÜs sisse aastal
2001, kui Eesti kõrgkoolides hakkas idanema e-ülikooli idee.
E-ÕPE 2002. AASTA SÜGISSEMESTRIL
2002. aasta alguses tõstis WebCT oma litsentsitasusid. Väiksematele kõrgkoolidele
sai selgeks, et nad ei jõua ise WebCT litsentse osta ning kaaluti isegi
mõne teise õpikeskkonna ostmist. Teine võimalus oli hakata ostma ühist
õpikeskkonda. Tekkis järjekordselt küsimus, millist – milline keskkond
on parim ja sobilikem Eesti kõrgkoolidele.
Sügisel kutsuti kokku töörühm, kelle eesmärgiks oli valida 2002. aasta
lõpuks ühine õpikeskkond. Töörühma kuulusid TÜ, TTÜ, TPÜ, EBS, ITK, EPMÜ
esindajad.
Antud hetkeks oli e-õppe seis nendes kõrgkoolides järgmine:
Kõrgkool
|
E-õppe kursusel osalejate arv
|
E-õppe kursuste arv
|
TTÜ
|
0
|
0
|
TPÜ
|
200
|
10
|
TÜ
|
2500
|
150
|
ITK
|
200
|
30
|
EBS
|
700
|
48
|
EPMÜ
|
20
|
2
|
Kokku
|
3400
|
238
|
TÜ, ITK, EBS kursused olid WebCT keskkonnas ning TPÜ kursused IVAs ja LearnLoopis.
TÜ deklareeris, et jätkab kindlasti WebCTga, sest õppejõud on harjunud
kasutusel oleva keskkonnaga, koolitatud on paljusid õppejõude. EBS ja ITK
otsisid uusi võimalusi, sest WebCT litsentsitasu käis neil üle jõu, ning
EPMÜ ja TTÜ olid e-õppega alustamas. TPÜ otsustas arendama hakata oma vabavaralist
õpikeskkonda IVA, mis kuulutati ka TPÜ ametlikuks õpikeskkonnaks.
Ekspertrühma poolt prognoositi 2004. aasta lõpuks järgmist:
Kõrgkool
|
E-õppe kursusel osalejate arv
|
E-õppe kursuste arv
|
TTÜ
|
2000
|
100
|
TPÜ
|
1000
|
100
|
TÜ
|
5000
|
300
|
ITK
|
200
|
30
|
EBS
|
700
|
100
|
EPMÜ
|
1000
|
20
|
Kokku
|
9900
|
650
|
E-ÕPPE HETKESEIS (JAANUAR 2004)
2003. aasta lõpuks oli Eesti e-ülikooli e-kursuste andmebaasis ca 330 kursust
ning ca 10 000 õppurit osales erinevatel e-kursustel. Mõned üksikud kursused
on ingliskeelsed, kuid puudub täielikult veebipõhine koolitusprogramm.
Õppurid ja e-kursused jagunevad järgmiselt:
Kõrgkool
|
Õpikeskkond
|
Kursused
|
Õppurid
|
Eesti IT Kolledž
|
WebCT
|
10
|
300
|
Eesti Põllumajandusülikool
|
WebCT
|
8
|
200
|
Estonian Business School
|
WebCT
|
28
|
550
|
Tallinna Tehnikaülikool
|
WebCT
|
38
|
400
|
Tartu Ülikool
|
WebCT
|
150
|
5800
|
Tallinna Pedagoogikaülikool
|
IVA+ Learnloop
|
93
|
2500
|
Kokku
|
|
327
|
9750
|
TULEVIK
2003. aastal toetas Eesti e-Ülikool kõrgkoole uute e-kursuste loomiseks
ühe miljoni krooniga, mille tulemusena peaks 2004. aasta jooksul tekkima
43 uut kursust. 2004. aastal peaks toetussumma veelgi kasvama. Lisaks e-ülikoolile
on ka kõrgkoolid ise investeerinud uute e-kursuste loomisesse. Selliste
finantside juures peaks 2005. aasta lõpuks olema Eestis üle 500 kursuse
ning õppurite arv võiks küündida üle 15 000.
ÜHISELE ÕPIKESKKONNALE ESITATAVAD NÕUDED
2002. aastal kokkukutsutud ekspertrühma eesmärgiks oli valida e-ülikooli
liikmeskõrgkoolidele ühine õpikeskkond. Ekspertrühm käis koos sügissemestril
neli korda ning jõuti järgmiste tingimusteni. Ühine õpikeskkond peaks
olema eestikeelne või siis tõlgitav. Samuti peaks eksisteerima ühine portaal,
kus reklaamitakse kursuseid ja mis sisaldab õpikeskkonnaga seonduvaid abimaterjale.
Samuti oldi ühel meelel, et ühine keskkond peaks võimaldama ühtset audentimist,
st. tudeng saab oma olemasoleva kasutajanimega logida nii õppeinfosüsteemi,
kirjakasti, õpikeskkonda kui ka mujale. Samuti peaks keskkond olema ühildatav
ülikoolide õppeinfosüsteemidega ning toetama standardeid.
Ekspertrühmal paluti ka hinnata veebipõhiste õpikeskkonnavahendite olulisust
skaalal 5 (väga oluline) kuni 1 (ei ole üldse oluline). Tulemus oli järgmine:
Siit võib järeldada, et ühises õpikeskkonnas peaksid kindlasti olema kalender,
foorumid ja võimalus saata/suunata kirju välisele e-maili aadressile.
Hindamisvahendite osas pidasid eksperdid oluliseks vastusfailide saatmise
vahendi (24), enesetestide (24) ja hinnatavate testide (22) olemasolu.
Eksperdid olid ühel arvamusel, et ühine keskkond peaks kindlasti sisaldama
õppematerjalide esitamise vahendit, võimalust viidata kursusevälistele
veebilehekülgedele, kursuse administreerimisvahendeid ja võimalust siduda
õpikeskkond õppeinfosüsteemiga. Kindlasti on ka väga oluline, et õppejõud
omaks kursuse kohta käivat statistikat, et tal oleks võimalik õpitulemusi
edastada õppuritele, et õppuril oleks võimalik otsida, et õppejõud saaks
kursust üles ehitada dünaamiliselt, ja rühmatöö vahendit.
Lisaks ankeedis väljatoodud vahenditele arvati, et õpikeskkonnas võiks
olla nn. ajatelg, et õppurid näeksid, kui kaugel nad õpingutega on; enesetestide
ja hindeliste testide import ja eksport; testitulemuste automaatne leidmine
ja nn Undo-käsk.
Eespool toodud nõuded on esitatud õppejõu ja tehnilise poole seisukohast.
Kursuse administreerimise seisukohast tuleks esile tõsta järgmist:
-
õpikeskkond peab olema testitud ja võimaldama pakkuda kursusi vähemalt
20 000 õppurile
-
võimaldama jälgida õppurite tegevust (logifailid)
-
ühilduvus kõrgkoolides kasutatavate infosüsteemidega
-
olema lihtne ja mugav kasutada.
Õpikeskkonnale esitatavad nõuded võib kokkuvõtvalt esitada järgmiselt:
Üldised tehnilised nõuded
-
Õpikeskkond peab töötama Unix-laadses serveris (Eesti E-ülikooli projektil
on SUN Solaris 9 server).
-
Ei tohi esitada erinõudeid kasutaja arvutile ega ka rakendustele, st. kasutajad
peaksid õpikeskkonnale ligi saama enamlevinud veebilehitsejaga.
-
Olema eestikeelne või eestistatav.
-
Skaleeritavus, s.t õpikeskkond peab töötama nii 100, 1000 kui ka 20 000
õppuriga.
-
Võimalik peab olema eristada vähemasti kolme kasutajate gruppi (õppur,
kursuse disainer/autor ja õpikeskkonna administraator), soovitavalt nelja,
lisandub tuutor/kursuse läbiviija.
-
Toetama standardeid (IMS, SCORM).
-
Võimaldama õpikeskkonda ühildada erinevate rakendustega, sh õppeinfo- süsteemidega.
-
Õppejõud peab saama ise kursusele tudengeid lisada.
-
Õppurite kasutajatunnuseid saavad luua õppurid ise (ja/või on võimalik
siseneda õpikeskkonda üle LDAP vms protokolli).
Kasutuslihtsus ja loogilisus
-
Õpikeskkonda peab olema lihtne ja efektiivne kasutada kõikidel kasutajagruppidel.
-
Õpikeskkonna kujundus peab olema
-
lihtne
-
üheselt mõistetav ja
-
kogu õpikeskkonnas ühes stiilis.
-
Õpikeskkond ei tohi nõuda kasutajatelt spetsiifilisi teadmisi ega kogemusi
õpikeskkonnas toimetulekuks.
Organisatsioonilised kriteeriumid
-
Õpikeskkond peab olema laialt levinud ja seda kasutavad ülikoolid üle maailma.
-
Tugiteenused kõikidele kasutajagruppidele (help, helpdesk jne).
-
Finantsilisest seisukohast olema taskukohane e-ülikoolile, arvestades
-
ühekordseid kulusid
-
jooksvaid kulusid (serveri ülalpidamine, koolitus jne).
Pedagoogilised kriteeriumid (kursuse disainimise ja läbiviimise seisukohast)
-
Õppejõul peab olema võimalus esitada oma materjale levinuimas failiformaatides.
-
Õppematerjale peab olema võimalik selgelt – ajalises ja sisulises järjestuses
– struktureerida.
-
Õpetajal peab olema võimalik valida oma õpetamismeetod.
-
Õpikeskkonnas peab olema piisaval hulgal suhtlusvahendeid, et õppejõud
saaks edukalt oma pedagoogilist kontseptsiooni realiseerida.
-
Õpikeskkond peaks võimaldada organiseerida kvaliteetset
-
grupitööd
-
iseseisvat tööd
-
hindamist, sh. teste
-
Õppejõud peab saama kursust üles ehitada dünaamiliselt.
-
Õppejõul ja tuutoril peavad olema vahendid õppeprotsessi jälgimiseks ja
haldamiseks, nt
-
õppurite lisamine kursusele
-
logifailid õppurite tegevustest (testid, jututuba jne.)
-
õppurite tulemuste tabelid.
Kokkuvõtteks võib öelda, et ühise e-õppe keskkonna valiku protsessis tuleb
silmas pidada mitmeid kriteeriume, arengusuundasid ja trende nii Eestis
kui ka maailmas. Me peame valmis olema, et tulevikus hakkavad ühist õpikeskkonda
kasutama üle 20 000 kraadi- ja täiendusõppuri. Samas ühise e-õppe keskkonna
valimise otsus ei saa olla pikaajaline – 3...5 aasta tagant tuleb otsus
ümber vaadata, sest Internet, andmeside ja õpikeskkonnad arenevad kiiresti.
Kolme aasta pärast võib osa eespool välja toodud tingimusi osutuda üleliigseteks
ning lisanduvad uued nõudmised ja vajadused.
Karin Ruul
Eesti e-ülikooli projektijuht