Menüü
· Viimane number
· A&A konverentsi slaidid
· Küberturve
· Tudengitelt
· E-õpe
· Videomaterjalid
· Avalikud loengud
· Ilmunud numbrid
· Magistrirubriik
· Teemad
· Otsi
· Tellimine
· Küsitlused
· Soovita meid
· Tagasiside
· Top 10
· Statistika
· Toimetuskolleegium

Logi sisse
Kasutajanimi

Parool

Registreeri kasutajaks
Unustasid parooli?

IT tugifunktsioon Sampo pangas
Postitatud: Monday, November 15 @ 11:06:14 EET by Teet Rannut

Pangandus

Rannut

Sampo Pank kuulub Sampo finantsgruppi, mis pakub pangandus-, kindlustus-, liisingu- ja investeerimisteenuseid nii era- kui äriklientidele. Sampo on Soome suurim kindlustus- ja finantsteenuseid pakkuv kontsern, mis on noteeritud Helsingi börsil. Sampo-gruppi Eestis kuuluvad Sampo Pank, Sampo Liising, Sampo Baltic Asset Management ja Sampo Elukindlustus. Sampo tegutseb lisaks Soomele ja Eestile veel Lätis, Leedus ja Poolas.  

Nagu igas ettevõttes on IT-funktsiooni eesmärgiks äritegevuse toetamine, nii teeb seda ka Sampos panga IT-divisjon.  

Kuidas IT-divisjon toimib? Iseenesest on see suhteliselt konservatiivne üksus. Näiteks välistatud on üleöö kõigest vanast loobumine ja “suure pauguga” üleminek uuele. Kogu aeg tuleb arvestada olemasolevate süsteemide ja panga kui terviku toimimisnõudeid. Vaja on tagada teenused, mis kunagi toimima on pandud ja mida märgatakse üldjuhul vaid tõrgete korral. Panga IT-divisjon ei püri kõige innovaatilisemate tööriistade ja süsteemide poole, vaid toetub pigem läbiproovitud lahendustele. Tundub liiga enesestmõistetav? Vähemalt kord aastas kuulen innovaatilisest tehnoloogiast, mida pakutakse  enamiku seniste probleemide lahendamiseks. Paraku ei tunne panga IT oma senise elu jooksul sellist juhtumit, kus ühe tarnija poolt pakutav toode oleks toiminud kui imerohi kõikide hädade vastu. Kui aga imerohi ühtäkki leiutatakski, kuluks ilmselt omajagu aega, et panga IT seda usuks. 

Kuidas käib IT arenguga kaasas? Oma valikutega ja need valikud peavad väljenduma toimivates lahendustes. Sampos pole sellist võimalust, et valitud tehnoloogia ebaküpsuse tõttu mingi ärilahendus ei toimiks. Eraldi mõõtmeks uute lahenduste kaalumisel on tõhusus või kulude kokkuhoid. Hetkel ei saa tõsiselt võtta süsteemi väljavahetamisettepanekut, millest lubatakse 15% kulude kokkuhoidu. Peavalu saab sellisest projektist rohkem kui kasu. Asjade üle tuleb aga tõsiselt järele mõelda, kui oodatav kokkuhoid on 30%. Olulisimaks kriteeriumiks iga otsuse puhul jääb selle realiseerimisedukuse tõenäosus. 

Mis juhib IT-divisjoni? Kindlasti mitte ühe inimese uitideed ega tujud, vaid reaalselt toimivad mõjurid, millele tuleb reageerida. Mis mõjurid need siis on? Alljärgnevalt mõned nendest: 

1. Vajadus toetada pidevalt muutuvaid ärivajadusi 

Nähtavas tulevikus ei paista olukorda, kus IT tugifunktsioon pakuks igale teostusväärsele äriideele kohe automatiseeritud ärilahendust. Paraku ei saa kuidagi mööda tõsiasjast, et uusi ideid võib eriti viljakates oludes ka ühe koosoleku jooksul pudeneda rohkem, kui neid järgneva kahe aasta jooksul realiseerida on võimalik. Sedaviisi jääb IT alati üheks piduriks ja peotuju rikkujaks. Mis siis ikka, kui sellise võimalusega eos arvestatakse, on eeldused edasisteks positiivseteks üllatusmomentideks olemas. IT-lahendus nullist kuni juurutuse lõpuni võtab heal juhul aasta. Päheturgatanud äriideed tahaksid kohest realiseerimist, äärmisel juhul võib 3–6 kuud aega olla, aga see on pigem äripoole vastutulelikkus. Kuidas IT-pool saab äripoolele sinnamaale vastu tulla, kuhu nood seisma jäid? Piisavalt juttu ajades. Ei tea ühtegi jumekat ideed, mis oleks täiesti tühjast kohast tekkinud. Reeglina on see enne küpsemist ringelnud mitme inimese vahel, täienedes, kogudes lisaargumente, kuni esmasest huvitavast mõttevälgatusest on tekkinud lahendus, mida ühelt poolt kasutada ja teiselt poolt pakkuda osatakse. Seega saab IT-pool hakata lahenduste osas kaasa rääkima juba siis, kui idee piisava formuleerimiseni jääb veel nädalaid, ajuti kuid. See on muidugi lihtsamalt öeldud kui tehtud, aga see on üks reaalselt toimiv probleemiennetusvahend. Lisaeeldusteks on süsteemide piisav parametriseeritavus ning liidestatavus. 

2. Vajadus tagada olemasolevate süsteemide töö kasvavate ärimahtude juures 

Selle vajaduse valguses paistab kogu eelnenud jutt meelelahutusliku sissejuhatusena, tõsiselt! Sampo Pank on viimase kolme aasta jooksul oma ärimahtudelt kasvanud kolm korda, pakkudes pidevalt laienevat teenuste valikut. IT-poole pealt tähendab see muuhulgas seda, et: 

  • valdav osa pangasiseselt toodetud lahendusi on projekteeritud märksa väiksemate tegevusmahtudega panga tarbeks kui seda on tänane Sampo Pank; 
  • infrastruktuur ei vasta tänastele ärimahtudele ja on osati tulnud juba ümber ehitada, seda näiteks võrgu topoloogia osas. 

Siinkohal ei saa rääkida mingist lihtsast tegevuste nimekirjast, kust tuleb vajalikke asju järjest ära teha. Kasutatud on paralleelsete tegevuste gruppe, mille läbiviimiseks on ka IT-divisjoni sisene struktuur vastavaks kujundatud. Iga tegevuste gruppi veab eri osakond, kooskõlastamine käib IT-divisjoni tasemel, ärifunktsionaalsuse muudatused veel kõrgemal tasemel. 

Rakenduste uuendamise osas kasutatakse lähtealusena nende liigitamist nelja põhikategooriasse, kust tuleneb muuhulgas nende arendusstrateegia. Esimeses kategoorias on tarkvaratooted, mis skaleeruvad ja millel on tootja tugi. Teises kategoorias on meie eritellimusel meile tarnitud tarkvaralahendused, millel on tarnija tugi. Kolmandas kategoorias on sisemiselt toodetud lahendused, kuhu tuleb panustada, et tagada nende jätkusuutlikkus. Neljandas kategoorias on piisava toetuseta lahendused ja lahendused toetuseta platvormidel, nendest tuleb kiiremas korras vabaneda. 

Infrastruktuuri puhul tuleb tagada laiendatavus süsteemsete lahenduste osas. Kindlasti leidub turvalisi valikuid, nagu mainframe, paraku võib sellist turvalisust võrrelda soomustatud diplomaadiautoga. Tallinna tavaliikluses selliseid just palju ei märka – kallid on! Sama kehtib pahatihti ka kõige turvalisemate valikute kohta infotehnoloogias. Sampos on Linux oluliste kesksüsteemide platvormina kasutusel juba aastaid ja seda Inteli platvormil. Laiendatavuse ja käideldavuse tagamine nõuab kohati rohkem läbimõtlemist kui mõne teise platvormi puhul, kuid õnnestudes on võit efektiivsuses ja eriotstarbeliste keskkondade loomise paindlikkuses vaeva väärt. Samas õnnestumisele alternatiivi pole. 

Selleks et laiendatavuse probleem tulevikus uuesti ei kerkiks, on välja kujunemas IT-arhitektuuri funktsioon, mis peaks andma turvatunde, et tänaste otsustega ei tekita me homseks pudelikaelu. 

3. Vajadus kasutada kvaliteetseid tarnijaid ja omada kriitilisi kompetentse panga IT-s 

Ka parima tahtmise juures ei suuda me jätkata senisel viisil, tootes enamiku ärilahendustest pangasiseste jõududega. Ega me nii väga ei taha ka. Kindlasti ei ole Eesti IT-teenuste turg samade võimalustega mis põhjamaades. Eelmisel sügisel Gartner Groupilt tellitud analüüs sisaldas mõnelegi esmapilgul seedimatu järelduse: Eesti IT-teenuste turg on täna ebaküps. Ei, jutt ei käi hinnangust IT-spetsialistidele. Hinnang anti turu kohta. Täna ei ole turul pakkujat, kes pakuks finantsteenuste pakkujale IT-terviklahenduse valiku nõustamist, juurutaks lahenduse ja tagaks teenuste käideldavuse ning õigeaegse uuendamise. Õnneks on võimalik lahendusi väljast saada, kui seespool on tasemel tellijad olemas. Selle eest tuleb muidugi jätkuvalt hoolt kanda. 

Kas ka aasta pärast võiks antud kirjatükk minu hinnanguid ja arvamusi kajastada? Täiesti võimatu see just pole, aga kindlasti on väga konkreetseid mõjusid keskkonna poolt, seda nii võimaluste kui ohtudega seotult, mis mõjutavad IT-divisjoni tegevust. Võib muutuda ka viis, kuidas IT-tegevust korraldatakse. Edasimõtlemiseks lõpetan siinkohal järgmiste märksõnadega: eurole üleminek; Sampo-grupi sisene integratsioon; riigipiire ületav finantsteenuste ja IT-teenuste turg. 

Teet Rannut
Sampo Panga infotehnoloogia direktor
 


 
Seotud lingid
· Veel Pangandus


Kõige populaarsem artikkel kategoorias Pangandus:
Hansapanga IT


Artikli reiting
Keskmine tulemus: 3.33
Hääled: 3


Oleks tore kui sa annaksid sellele artiklile oma hinnangu:

Super!
Väga hea
Hea
Keskmine
Halb





All logos and trademarks in the site are property of their respective owner(s). Comments are property of their posters, all the rest © 2003 by A&A
A&A elektrooniline väljaanne on valminud IT Kolledži toetusel.
Sait kasutab PHP-Nuke mootorit © 2002. Kõik õigused reserveeritud. PHP-Nuke on GNU/GPL litsensiga tasuta levitatav tarkvara.
Lehe loomiseks kulus: 0.140 sekundit