Rannut
Sampo Pank kuulub Sampo finantsgruppi, mis pakub pangandus-, kindlustus-,
liisingu- ja investeerimisteenuseid nii era- kui äriklientidele. Sampo
on Soome suurim kindlustus- ja finantsteenuseid pakkuv kontsern, mis on
noteeritud Helsingi börsil. Sampo-gruppi Eestis kuuluvad Sampo Pank, Sampo
Liising, Sampo Baltic Asset Management ja Sampo Elukindlustus. Sampo tegutseb
lisaks Soomele ja Eestile veel Lätis, Leedus ja Poolas.
Nagu igas ettevõttes on IT-funktsiooni eesmärgiks äritegevuse toetamine,
nii teeb seda ka Sampos panga IT-divisjon.
Kuidas IT-divisjon toimib? Iseenesest on see suhteliselt konservatiivne
üksus. Näiteks välistatud on üleöö kõigest vanast loobumine ja suure pauguga
üleminek uuele. Kogu aeg tuleb arvestada olemasolevate süsteemide ja panga
kui terviku toimimisnõudeid. Vaja on tagada teenused, mis kunagi toimima
on pandud ja mida märgatakse üldjuhul vaid tõrgete korral. Panga IT-divisjon
ei püri kõige innovaatilisemate tööriistade ja süsteemide poole, vaid toetub
pigem läbiproovitud lahendustele. Tundub liiga enesestmõistetav? Vähemalt
kord aastas kuulen innovaatilisest tehnoloogiast, mida pakutakse enamiku
seniste probleemide lahendamiseks. Paraku ei tunne panga IT oma senise
elu jooksul sellist juhtumit, kus ühe tarnija poolt pakutav toode oleks
toiminud kui imerohi kõikide hädade vastu. Kui aga imerohi ühtäkki leiutatakski,
kuluks ilmselt omajagu aega, et panga IT seda usuks.
Kuidas käib IT arenguga kaasas? Oma valikutega ja need valikud peavad väljenduma
toimivates lahendustes. Sampos pole sellist võimalust, et valitud tehnoloogia
ebaküpsuse tõttu mingi ärilahendus ei toimiks. Eraldi mõõtmeks uute lahenduste
kaalumisel on tõhusus või kulude kokkuhoid. Hetkel ei saa tõsiselt võtta
süsteemi väljavahetamisettepanekut, millest lubatakse 15% kulude kokkuhoidu.
Peavalu saab sellisest projektist rohkem kui kasu. Asjade üle tuleb aga
tõsiselt järele mõelda, kui oodatav kokkuhoid on 30%. Olulisimaks kriteeriumiks
iga otsuse puhul jääb selle realiseerimisedukuse tõenäosus.
Mis juhib IT-divisjoni? Kindlasti mitte ühe inimese uitideed ega tujud,
vaid reaalselt toimivad mõjurid, millele tuleb reageerida. Mis mõjurid
need siis on? Alljärgnevalt mõned nendest:
1. Vajadus toetada pidevalt muutuvaid ärivajadusi
Nähtavas tulevikus ei paista olukorda, kus IT tugifunktsioon pakuks igale
teostusväärsele äriideele kohe automatiseeritud ärilahendust. Paraku ei
saa kuidagi mööda tõsiasjast, et uusi ideid võib eriti viljakates oludes
ka ühe koosoleku jooksul pudeneda rohkem, kui neid järgneva kahe aasta
jooksul realiseerida on võimalik. Sedaviisi jääb IT alati üheks piduriks
ja peotuju rikkujaks. Mis siis ikka, kui sellise võimalusega eos arvestatakse,
on eeldused edasisteks positiivseteks üllatusmomentideks olemas. IT-lahendus
nullist kuni juurutuse lõpuni võtab heal juhul aasta. Päheturgatanud äriideed
tahaksid kohest realiseerimist, äärmisel juhul võib 36 kuud aega olla,
aga see on pigem äripoole vastutulelikkus. Kuidas IT-pool saab äripoolele
sinnamaale vastu tulla, kuhu nood seisma jäid? Piisavalt juttu ajades.
Ei tea ühtegi jumekat ideed, mis oleks täiesti tühjast kohast tekkinud.
Reeglina on see enne küpsemist ringelnud mitme inimese vahel, täienedes,
kogudes lisaargumente, kuni esmasest huvitavast mõttevälgatusest on tekkinud
lahendus, mida ühelt poolt kasutada ja teiselt poolt pakkuda osatakse.
Seega saab IT-pool hakata lahenduste osas kaasa rääkima juba siis, kui
idee piisava formuleerimiseni jääb veel nädalaid, ajuti kuid. See on muidugi
lihtsamalt öeldud kui tehtud, aga see on üks reaalselt toimiv probleemiennetusvahend.
Lisaeeldusteks on süsteemide piisav parametriseeritavus ning liidestatavus.
2. Vajadus tagada olemasolevate süsteemide töö kasvavate ärimahtude juures
Selle vajaduse valguses paistab kogu eelnenud jutt meelelahutusliku sissejuhatusena,
tõsiselt! Sampo Pank on viimase kolme aasta jooksul oma ärimahtudelt kasvanud
kolm korda, pakkudes pidevalt laienevat teenuste valikut. IT-poole pealt
tähendab see muuhulgas seda, et:
-
valdav osa pangasiseselt toodetud lahendusi on projekteeritud märksa väiksemate
tegevusmahtudega panga tarbeks kui seda on tänane Sampo Pank;
-
infrastruktuur ei vasta tänastele ärimahtudele ja on osati tulnud juba
ümber ehitada, seda näiteks võrgu topoloogia osas.
Siinkohal ei saa rääkida mingist lihtsast tegevuste nimekirjast, kust tuleb
vajalikke asju järjest ära teha. Kasutatud on paralleelsete tegevuste gruppe,
mille läbiviimiseks on ka IT-divisjoni sisene struktuur vastavaks kujundatud.
Iga tegevuste gruppi veab eri osakond, kooskõlastamine käib IT-divisjoni
tasemel, ärifunktsionaalsuse muudatused veel kõrgemal tasemel.
Rakenduste uuendamise osas kasutatakse lähtealusena nende liigitamist nelja
põhikategooriasse, kust tuleneb muuhulgas nende arendusstrateegia. Esimeses
kategoorias on tarkvaratooted, mis skaleeruvad ja millel on tootja tugi.
Teises kategoorias on meie eritellimusel meile tarnitud tarkvaralahendused,
millel on tarnija tugi. Kolmandas kategoorias on sisemiselt toodetud lahendused,
kuhu tuleb panustada, et tagada nende jätkusuutlikkus. Neljandas kategoorias
on piisava toetuseta lahendused ja lahendused toetuseta platvormidel, nendest
tuleb kiiremas korras vabaneda.
Infrastruktuuri puhul tuleb tagada laiendatavus süsteemsete lahenduste
osas. Kindlasti leidub turvalisi valikuid, nagu mainframe, paraku võib
sellist turvalisust võrrelda soomustatud diplomaadiautoga. Tallinna tavaliikluses
selliseid just palju ei märka kallid on! Sama kehtib pahatihti ka kõige
turvalisemate valikute kohta infotehnoloogias. Sampos on Linux oluliste
kesksüsteemide platvormina kasutusel juba aastaid ja seda Inteli platvormil.
Laiendatavuse ja käideldavuse tagamine nõuab kohati rohkem läbimõtlemist
kui mõne teise platvormi puhul, kuid õnnestudes on võit efektiivsuses ja
eriotstarbeliste keskkondade loomise paindlikkuses vaeva väärt. Samas õnnestumisele
alternatiivi pole.
Selleks et laiendatavuse probleem tulevikus uuesti ei kerkiks, on välja
kujunemas IT-arhitektuuri funktsioon, mis peaks andma turvatunde, et tänaste
otsustega ei tekita me homseks pudelikaelu.
3. Vajadus kasutada kvaliteetseid tarnijaid ja omada kriitilisi kompetentse
panga IT-s
Ka parima tahtmise juures ei suuda me jätkata senisel viisil, tootes enamiku
ärilahendustest pangasiseste jõududega. Ega me nii väga ei taha ka. Kindlasti
ei ole Eesti IT-teenuste turg samade võimalustega mis põhjamaades. Eelmisel
sügisel Gartner Groupilt tellitud analüüs sisaldas mõnelegi esmapilgul
seedimatu järelduse: Eesti IT-teenuste turg on täna ebaküps. Ei, jutt ei
käi hinnangust IT-spetsialistidele. Hinnang anti turu kohta. Täna ei ole
turul pakkujat, kes pakuks finantsteenuste pakkujale IT-terviklahenduse
valiku nõustamist, juurutaks lahenduse ja tagaks teenuste käideldavuse
ning õigeaegse uuendamise. Õnneks on võimalik lahendusi väljast saada,
kui seespool on tasemel tellijad olemas. Selle eest tuleb muidugi jätkuvalt
hoolt kanda.
Kas ka aasta pärast võiks antud kirjatükk minu hinnanguid ja arvamusi kajastada?
Täiesti võimatu see just pole, aga kindlasti on väga konkreetseid mõjusid
keskkonna poolt, seda nii võimaluste kui ohtudega seotult, mis mõjutavad
IT-divisjoni tegevust. Võib muutuda ka viis, kuidas IT-tegevust korraldatakse.
Edasimõtlemiseks lõpetan siinkohal järgmiste märksõnadega: eurole üleminek;
Sampo-grupi sisene integratsioon; riigipiire ületav finantsteenuste ja
IT-teenuste turg.
Teet Rannut
Sampo Panga infotehnoloogia direktor